Öised hääled

Jutukogu Öised hääled koondab lugusid, kus igapäevane argihetk nihkub ootamatult veidra ja häguse piiri poole. Ühes loos satub Veiko öises köögis vastamisi külmkapiga, millest ilmuv sale tüdruk muutub äkitselt suitsuvorstiks ja püüab mehe endaga jääkambrisse tirida; ärgates leiab ta end köögilaua alt, vorstitükike pihus. Selline unenäoline, kuid ära tuntavalt argine maailm kordub ka teistes juttudes, kus reaalsus püsib, kuid selle servad on paigast ning lugeja näeb, et tuttav kodune keskkond peidab endas midagi nihkes. Kogu raamatu läbiv motiiv on öine aeg, mil hääled ja kujutlused muutuvad kuuldavaks ja nähtavaks ning teevad nähtavaks tegelaste sisepinged ja kartused.

Raamat toob kokku terve rea eriilmelisi tegelasi: Kerdi, kes elab koos Punase Jänesega, saleda soomlase, kuuris liha praadiva Evaldi, rattasõitu vihkava Emmi, maagilise külgetõmbe omandanud Pauli ja paljud teised. Need inimesed elavad justkui tavalistes kortermajades, külades ja aedlinnades, kuid nende sisemaailm on pragunenud ning hirmud ja kinnisideed imbuvad läbi igapäevaste toimingute. Kogumiku lood seiskuvad sageli kõige pingelisemal hetkel ja jätavad lahendused lahti, nii et lugeja peab ise viimase sammu ette kujutama. Nii kujuneb jutukogust tervik, kus öövaikuses ei valitse rahu, vaid murenev kindlustunne ja küsimus, kas argine elu püsib või nihkub veelgi rohkem paigast.

Tiina Laanem on ajakirjaniku taustaga eesti kirjanik, kes tuli ilukirjandusse romaaniga Väikesed vanamehed, millega ta võitis romaanivõistluse ja leidis kiiresti lugejaskonna. Hiljem on ta avaldanud nii romaane kui novellikogusid, nende hulgas teose Õnnelik jää, ning kirjutanud ka näidendeid ja lasteraamatuid. Tema romaan Pildilt kukkujad pälvis A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia ja kinnitas tema positsiooni autorina, kes uurib inimestevahelisi suhteid ja argielu varjatud kihte. Öised hääled jätkab seda joont, keskendudes katkistele, ent äratuntavalt meie ümber liikuvatele tegelastele ja nende valikutele, mis kostavadki öistes häältes kõige selgemini.