Kõige paremad asjad

Raamat koondab trükitähtedega lühilood, mis on mõeldud esimeseks iseseisvaks lugemiseks. Teos liigub loomapoegade ja laste argiste olukordade kaudu: sõnakuulelik kängurupoeg õpib reegleid, haige kurguga kaelkirjakulaps saab emalt pikka salli, maopoeg, lõvipoeg ja ahvipoeg arutavad palmi all, milline võiks olla nende tulevik. Kogumikus on ka laste nääripeo kirjeldus, lugu Mardist, kes ei armasta putru, ning pilt porilombist, mis jookseb sulinal üle poisi jalgade. Lood on ehitatud selge lause ja rütmi peale: olukord, valik ja tagajärg. Tekst ei paku valmisjäreldusi, vaid jätab ruumi arutamiseks, kuidas käituda, kui sõber vajab abi, kui tuleb oma korda oodata või kui miski läheb viltu. Heli ja kõla on olulised—sulisevad, solisevad, korduvad sõnad teevad lugemise sujuvaks ja kinnistavad uued häälikud.

Kogumik toimib lugemisharjutusena ja vestluse algatajana. Lood on lühikesed, lõigud on hingamisruumiga, sündmused on tuttavad: ilm, riided, söömine, külaskäigud, väikesed tülid ja leppimised. Raamat toetab lugemispädevuse algust kahel moel: trükitähtede selgus aitab jälgida ridu, samal ajal on sõnavara igapäevane, ent täpne. Iga jutu järel on loomulik küsida, mida tegelane tahtis ja mida ta tegi, milline tegu aitas ja milline takistas. Täiskasvanu saab kasutada teksti rutiini kujundamiseks—lugeda enne und, arutada järgmise päeva plaane või mängida läbi olukordi, mis lapsel ees. Nii tekib lugemise ja kõne vaheldumine, mis toetab häälikute kuulmist, tähelepanu hoidmist ja lihtsate põhjuste-tagajärgede nägemist.

Tiia Toomet kirjutab laste igapäevast selgelt ja rahuliku tempoga. Tema jutustaja hoiab pilgu väikestel valikutel: kas abi paluda, kas jagada, kas tunnistada eksimust. Autor kasutab tuttavaid kohti—kodu, õu, tee, peoruumi uks—ja laseb nendel määrata, mida tegelased märkavad ja kuidas nad otsustavad. Keele stiil toetab algajat lugejat: lühikesed laused, täpsed tegusõnad, nähtavad pildid. Toometi proosas on keskne tähelepanu ja hool: ta ei jutlusta, vaid näitab tegu, mille üle saab koos arutada. Selline viis hoiab lapsele mõistetava fookuse ja jätab igale loole oma lihtsa, aga meelde jääva tuuma.