Kallis beau-pere!.. ja kaksteist muud lugu

Tibor Déry novellikogu „Kallis beau-père!.. ja kaksteist muud lugu“ koondab kolmeteistkümmet lühivormi, mis avavad eriilmelisi vaatenurki inimsuhetele, ühiskondlikele normidele ja inimese sisemisele vabadusele. Ungari kirjanduse ühe omanäolisema hääle, Déry novellid liiguvad iroonia, melanhoolia ja absurdi piiril, kõneledes inimestest, kes satuvad olukordadesse, kus ootused ja tegelikkus põrkuvad sageli traagikoomilisel viisil. Autor oskab napi kujundi või dialoogiga avada terve inimese sisemaailma ning tema võime jälgida elu väikseid nihkeid annab tekstidele erilise tundlikkuse ja detailsuse.

Kogumiku nimilugu „Kallis beau-père!..“ seob humoorika vaate abielu ja perekonnastruktuuri teemadele, kus pealtnäha lihtne olukord avab terava pilgu ühiskondlikule etiketi- ja rollimängule. Ülejäänud lood varieeruvad tonaalsuselt ja teemadelt: leidub lugusid absurdsest argipäevast, surutud unistustest, ootamatutest pööretest ja elu vääramatust kulust. Déry ei paku lugejale otseseid moraalseid vastuseid, vaid esitab olukordi, mis ärgitavad kaasa mõtlema. Tema tekstides on tunda nii sotsiaalset teadlikkust kui ka sügavat empaatiat inimliku ekslikkuse ja üksildustunde suhtes.

Tibor Déry (1894–1977) oli üks 20. sajandi tähtsamaid ungari proosakirjanikke, kelle looming ulatub sotsiaalkriitilistest romaanidest eksistentsiaalsete novellideni. Ta kuulus oma elu jooksul nii kirjanduslike kui poliitiliste voolude ristumispunkti ning sattus mitmel korral ka võimu kriitika tõttu tagakiusamise alla. Déry keel on mitmekihiline ja kujundirohke, ühendades täpsuse ja poeetilisuse. Tema novellid on sageli ajatud – need räägivad inimesest tema nõrkustes ja püüdlustes, sõltumata ühiskonnakorrast või ajastust. „Kallis beau-père!.. ja kaksteist muud lugu“ on näide tema jutustamisoskusest, mis teeb väikestest olukordadest universaalsed peegeldused.