San Luis Rey sild

Thornton Wilderi romaan „San Luis Rey sild“ kujutab üht traagilist sündmust 18. sajandi alguse Peruus, kui vana köiesild variseb kokku ning viib endaga viis inimest. Tegu ei ole pelgalt õnnetuse kirjeldamisega, vaid autor seob sündmuse suuremate küsimustega elu mõttest ja jumaliku tahte olemusest. Munk Juniper asub uurima hukkunute elulugusid, et mõista, miks just nemad pidid hukkuma, ja kas inimelus on võimalik leida jumalikku seaduspära. Teose keskmes on armastuse erinevad vormid, igatsus ja lein, aga ka küsimus, kas inimlikku headust ja pühendumust saab pidada igaveseks väärtuseks.

Romaan on üles ehitatud kui uurimus viie inimese elust, kus iga lugu avaneb eraldi ja loob laiemat pilti inimkogemuse mitmekesisusest. Näidatakse, kuidas inimeste valikud, suhted ja ootused põimuvad nähtamatu niidina kokku, mis juhib neid lõpuks samasse saatuslikku hetke. Hukkumise hetkel muutub oluliseks küsimus, kas nende eludes leidus armastust ja kas see suudab õigustada ja ületada ka surma. Teos on täis filosoofilist kaalu, kuid samas jutustab ka isiklikke, inimlikke lugusid, mis annavad traagilisele sündmusele sooja ja sügava mõõtme.

Thornton Wilder (1897–1975) oli Ameerika kirjanik ja näitekirjanik, kes pälvis mitmeid mainekaid auhindu, sealhulgas kolm Pulitzeri preemiat. „San Luis Rey sild“ oli tema teine romaan ning tõi talle rahvusvahelise tuntuse. Wilderit on hinnatud kui autorit, kes oskas ühendada klassikalise vormi ja sügava humanistliku sisuga teemad, pöörates tähelepanu inimese vaimsele otsingule ning ajatu elu ja surma probleemistikule. Tema looming, sealhulgas ka hilisemad näidendid nagu „Meie linn“, on jäänud olulisele kohale 20. sajandi maailmakirjanduses.