Kon-Tiki ekspeditsioon

„Kon-Tiki ekspeditsioon“ on Thor Heyerdahli kuulus reisiraamat, mis kirjeldab 1947. aastal ette võetud mereretke Vaiksel ookeanil. Heyerdahl soovis tõestada oma teooriat, et Polüneesia saari võisid asustada Lõuna-Ameerika rannikult pärit rahvad, kes kasutasid transpordiks lihtsaid balsapuidest parvi. Selle idee kontrollimiseks ehitas ta koos kaaslastega traditsiooniliste meetodite järgi parve, millele pandi nimeks Kon-Tiki, ja alustas ohtlikku retke Peruust üle avamere. Teos annab põhjaliku ülevaate ettevalmistustest, reisil kohatud raskustest ja kordumatutest elamustest, mida pakkus 8000 kilomeetri pikkune mereteekond.

Raamat on jutustatud hoogsas ja haaravas stiilis, ühendades teadusliku huvi ning seiklusliku elamuse. Heyerdahl kirjeldab nii parve ehitust ja meeskonna igapäevast elu pardal kui ka silmapaistvaid loodusevaatlusi, alates eksootilistest kaladest kuni ookeani tormide ja rahuliku avaruse kogemuseni. Ekspeditsioon kestis 101 ööpäeva ning selle jooksul kogesid mehed korduvalt olukordi, mis panid proovile nii nende oskused kui ka meelekindluse. Lõpuks jõudis parv Polüneesia saartele, kinnitades, et Heyerdahli hüpotees ei olnud võimatu. Raamatust kujunes 20. sajandi üks tuntumaid ja tõlgitumaid reisikirju.

Thor Heyerdahl oli norra etnograaf, maadeuurija ja kirjanik, kes pälvis rahvusvahelist kuulsust oma julgete ja ebaharilike ekspeditsioonidega. Lisaks Kon-Tiki retkele viis ta läbi mitmeid teisi uurimisreise, sealhulgas Tigrise ekspeditsiooni ja Ra-parvega tehtud retked, millega ta püüdis tõestada muistsete tsivilisatsioonide vahelisi kontakte. Heyerdahli teosed on olnud olulised mitte ainult teaduslike hüpoteeside populariseerimisel, vaid ka lugejate inspireerimisel, ühendades teaduse ja seikluse viisil, mis kõnetab siiani väga erinevaid põlvkondi.