Kujuneda sunnita. Mõtestades Jaan Kaplinskit

Thomas Salumetsa monograafia „Kujuneda sunnita. Mõtestades Jaan Kaplinskit” on põhjalik uurimus, mis keskendub eesti ühe mõjukama kirjaniku Jaan Kaplinski loome- ja mõttemaailmale. Teos ei käsitle Kaplinski loomingut pelgalt kronoloogilise ülevaatena, vaid läheneb sellele kui dünaamilisele ja mitmekihilisele enesekujundusprotsessile, milles autor otsib pidevalt tasakaalu isikliku kogemuse, kultuurilise traditsiooni ja eetiliste väärtuste vahel. Salumets vaatleb Kaplinski kirjutisi nii luule, esseistika kui ka proosa kaudu, käsitledes neid filosoofilise ja kultuuriloolise taustsüsteemi raames. Keskne küsimus on, kuidas Kaplinski püüab arendada iseennast inimesena ja autorina ilma välise dogma või jäikade ideoloogiate surveta.

Raamat seob Kaplinski tekste tema maailmavaateliste mõjutustega, mille hulka kuuluvad taoism, budism, kristlus, keskkonnateadlikkus ja sotsiaalne vastutus. Salumets tõstab esile, et Kaplinski loomingut ei saa mõista pelgalt kirjanduslike kategooriate kaudu, vaid see vajab tõlgendamist avaramas, transkultuurilises ja eetilises võtmes. Autori analüüs liigub kirjandusteadusliku detailitundlikkuse ja filosoofilise üldistuse vahel, sidudes Kaplinski isikliku eluetapid ja ideelised pöörded tema loomingulise arenguga. Uuritakse ka keele rolli ning mitmekeelsuse mõju Kaplinski tekstidele, rõhutades, et kirjutamine oli talle ühtaegu uurimine, otsimine ja vaimse teekonna vahend.

Thomas Salumets on Kanada eesti päritolu kirjandusteadlane ja kultuurikriitik, kelle teadustöö keskendub eesti ja Kesk-Ida Euroopa kirjandusele, eriti eksistentsialistliku ja postmodernse mõtteloo ristumiskohtadele. Tema süvitsi minev ja tundlik käsitlus Kaplinskist põhineb aastatepikkusel uurimistööl ning isiklikul mõistmisel. Raamat on suunatud eeskätt Kaplinski loomingu huvilistele, kuid pakub mõtestatud lugemiskogemust ka neile, kes otsivad vastuseid küsimustele inimese vabadusest, keele piiridest ja eetilise elu võimalikkusest. „Kujuneda sunnita” ei ole pelgalt kirjandusuuring, vaid filosoofiliselt laetud mõtisklus inimese eneseloomest kirjaniku näitel.