Peata ratsanik 1. osa

Romaan hargneb Texases vahetult pärast Ameerika kodusõda, kus piirialade argielu, maaomandi vaidlused ja uustulnukate suhted põimuvad omapärase mõrvamüsteeriumiga. Loo teljeks saab kuulujuttude kaudu leviv legend peata ratsanikust, mis mõjutab tunnistuste usaldusväärsust ja suunab kahtlust eri suundadesse. Raamat kasutab uurimise rütmi: fakt kogutakse, vastuolu märgatakse, hüpotees sõnastatakse ning kontroll kinnitab või lükkab ümber. Armastusliin loob motiivide võrgustiku, mille kaudu ilmnevad huvid maade, perekondliku positsiooni ja maine ümber. Nii kujuneb jada, kus iga stseeni asetus ajajoonele on otsustav, ja kus legendi mõju väheneb siis, kui faktide kokkusobitamine loob selge pildi toimunust.

Birgitta väljaandel ilmunud 1. osa toob lugejani “Kummalise loo Texases” uuesti kasutusse võetud tõlke ning seob selle varasema levikulooga. Käsikirja alus on 1959. aastal sarjas “Seiklusjutte maalt ja merelt” eesti keeles ilmunud tekst, mille järgnev trükk jaotati kaheks köiteks; esimene köide keskendub sündmuste käivitavale legendile, võimusuhtele istanduste ümber ja esimesele tapmistele järgnenud uurimisele. Tõlke stiil hoiab ühtlast jutustajahäält, mis kannab peategelaste vaatepunkte stseenist stseeni, ning võimaldab lugejal jälgida, kuidas jutt liigub suulisest kuulujutust kirjaliku tõendini. Väljaanne sobitub teose eesti-keelsesse vastuvõttu, kus sama romaan on olnud korduvalt ringluses ja leidnud koha noorte- ja seiklusjuttude riiulitel; köiteline jaotus teeb lugemise tempoks peatükkide kaupa kulgeva uurimise, millel on oma sisemine sulgumine ka esimese osa lõpus.

Thomas Mayne Reid oli iiri päritolu proosakirjanik, kes tegutses Ameerika Ühendriikides ning kirjutas peamiselt piiri- ja rännukogemuse ainelisi seiklusromaane. Kirjaniku elukogemus sõdurina ja rändurina andis materjali Põhja-Ameerika maastike, paiksete kogukondade ja rändeteede kujutamiseks. Reidi loomingkuvand toetub lihtsale põhimõttele: tegevus areneb selge põhjusliku jada kaudu, keskne konflikt hoiab pinget, ning tegelaste valikud avavad ajastu sotsiaalseid pingeid. “Peata ratsanik” kuulub tema loetumate teoste hulka ning esindab vormi, kus rahvajutt, uurimine ja piiriühiskonna argipinge põimuvad üheks jälgitavaks ülesehituseks.