Seikleja Felix Krulli pihtimused

Thomas Manni romaan “Seikleja Felix Krulli pihtimused. Memuaaride esimene osa” on satiiriline ja psühholoogiliselt nüansseeritud lugu, mille aluseks said 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse suurpetturite protsessid. Teose keskmes on võluv ja andekas seikleja Felix Krull, kes oskab osavalt manipuleerida nii inimeste kui ka olukordadega. Lugu on esitatud minavormis pihtimustena, mis avavad tegelase vaimse ja moraalse palge. Romaan toob lugejani petturi tee lihtsatest ametitest kõrgete paleedeni, pakkudes nii humoorikat seikluslikkust kui ka teravat ühiskonnakriitikat.

Manni satiir on selles teoses eriliselt terav. Felix Krull esineb paradoksaalsel kombel korrakaitsjana ja truualamliku kodanikuna, kuigi tema tegelik eluviis on rajatud pettustele ja libekeelsusele. Just see vastuolu annab loole erilise võlu ja teeb selle lugemise nauditavaks. Romaanis peegelduvad ühtlasi keiserliku ajastu väärtused ja illusioonid, mida autor näitab läbi humoorika, kuid samas paljastava prisma. Manni elegantne stiil, täpsed mõttevälgatused ja rikkalik eruditsioon tõstavad “Felix Krulli pihtimused” üheks tema loomingulise pärandi oluliseks osaks, mis paistab silma kergelt pikantse ja satiirilise tooniga.

Thomas Mann (1875–1955) sündis Lüübekis kaupmehe pojana ning kasvas üles haritlaste ja kunstilembese pere keskkonnas. Kirjaniku varajased kogemused ja haridus Münchenis ning Itaalias kujundasid tema loomingulise silmaringi. Mann pälvis laialdast tunnustust juba romaaniga “Buddenbrookid”, mille eest talle 1929. aastal anti Nobeli kirjanduspreemia. Tema loomingusse kuuluvad ka “Võlumägi”, “Doktor Faustus” ja mitmed novellid, mis käsitlevad ühiskonna ja üksikisiku vahelist pinget. 20. sajandi ühe suurima proosakirjanikuna jääb Mann kirjanduslukku kui meisterlik stiilimees ja intellektuaalne analüütik, kelle teosed kõnetavad lugejaid tänaseni.