Paabulindude saar

„Paabulindude saar“ on ajalooline romaan, mille tegevus viib lugeja 19. sajandi Preisimaa kuninglikku parki Haveli jões Potsdami lähistel. Saar, mida kujundasid kuulsad Lenné ja Schinkel, oli loodud eksootiliseks paradiisiks, kus kõrvuti elasid kängurud ja lõvid, kus istutati palme ja haruldasi puid ning kus hoiti isegi inimesi, keda käsitleti elavate eksootiliste eksponaatidena. Romaani keskmesse on asetatud Marie – väikesekasvuline naine, kes elas saarel ja keda tunti kui lossipreilit. Tema kaudu avaneb maailm, mis oli korraga glamuurse fantaasia ja sotsiaalse ebavõrdsuse peegel.

Romaan ei keskendu ainult värvikale ajaloolisele keskkonnale, vaid uurib ka inimlikke väärtusi ja esteetilisi arusaamu. Saare kunstlikult loodud paradiis toob esile igatsuse eksootika ja harulduse järele, kuid samas ka inimeste kalduvuse kasutada teisi oma fantaasiate ja võimuiha teenistuses. Marie elu ja tema roll selles kummalises mikrokosmoses pakuvad mõtteainet ilu ja inetu, väärikuse ja alanduse vahekordadest. Armastuslugu, mis romaanis areneb, toob sisse traagilise mõõtme, näidates, kuidas isiklikud tunded põimuvad ühiskondlike piirangute ja muutliku ajaga. Tekst seob endas ajaloolise dokumentaalsuse ja poeetilise kujutlusvõime, mis loob rikkaliku ja kihilise lugemiselamuse.

Thomas Hettche (sündinud 1964) on saksa kirjanik ja esseist, kelle loomingus on olulisel kohal ajaloo, mälu ja identiteedi teemad. Ta on avaldanud nii romaane kui ka esseid ning tema teosed on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu. Hettche stiil on tihti filosoofiline ja poeetiline, põimides faktilise ja kujuteldava, et uurida inimese ja ühiskonna olemust. „Paabulindude saar“ jätkab seda joont, tuues lugejani loo, mis ühtaegu rekonstrueerib unustatud ajastu ja arutleb universaalsete küsimuste üle inimese väärikuse ning eksistentsi hapruse kohta.