Uus Crusoe

Thomas Charles Bridges’i noorsooromaan „Uus Crusoe“ viib lugeja seikluslikule retkele, mille keskmes on üksildane ellujäämine, loovus ja julgus. Teos on kirjutatud klassikalise seiklusromaani vaimus ning meenutab teadlikult Daniel Defoe kuulsat „Robinson Crusoe’d“, ent toob selle motiivid uude ajastusse ja noorema peategelase vaatepunkti. Lugu algab olukorrast, kus noormees satub üksikule saarele, kas mereõnnetuse või muu ootamatu sündmuse tõttu, ning peab seejärel iseseisvalt vastu pidama looduse ja üksinduse keskel, õppides samal ajal usaldama oma taipu, teadmisi ja sisemist jõudu.

Romaanis on olulisel kohal praktilised ellujäämisoskused, alates varjualuse ehitamisest ja toidu hankimisest kuni looduse tundmiseni ja tööriistade valmistamiseni. Samal ajal on lugu ka eneseotsing: peategelase füüsiline võitlus ellujäämise nimel käib käsikäes vaimse küpsemise ja isiksuse tugevnemisega. Kirjanik pöörab tähelepanu looduse ja inimese suhte kujutamisele ning tõstab esile tegutsemistahet, arukust ja vastupidavust. Erinevalt paljudest moodsamatest seikluslugudest on „Uus Crusoe“ pigem aeglase arenguga, kuid süvenev ja sisekaemuslik, sobides hästi nooremale lugejale, kes hindab klassikalist ülesehitust ja moraalset mõõdet.

Thomas Charles Bridges (1868–1944) oli briti lastekirjanik ja seikluslugude autor, kelle looming oli populaarne 20. sajandi esimesel poolel. Tema teosed keskendusid tihti noorte poiste seiklustele, kus julgus, ausus ja nutikus olid võtmeväärtused. „Uus Crusoe“ kuulub tema varasema loomingulise perioodi hulka ja peegeldab ajastu ideaale: usk isiklikku initsiatiivi, looduse austamist ja eetiliste põhimõtete tähtsust. Eesti keeles ilmus teos kirjastuselt Fantaasia, mis on tuntud klassikalise ja ulmežanri tõlkekirjanduse vahendajana.