Öö Kleopatraga

„Öö Kleopatraga“ on Théophile Gautier’ novellikogumik, mis toob lugejani valiku autori fantastilistest lühijuttudest. Need lood seovad endas romantilise kujutlusvõime, müstilised elemendid ja kunstile omase detailitäpsuse. Kogumik kuulub sarja „Klassikalised lood“ ning sisaldab mitmeid tuntud jutustusi, sealhulgas „Öö Kleopatraga“, „Muumia jalg“, „Kuldkett“ ja „Tuhande teine öö“. Iga lugu on oma olemuselt eripärane, kuid kõiki ühendab huvi salapärase ja üleloomuliku vastu, mille kaudu autor avab inimlikke ihasid, hirme ja unistusi.

Kogumikus leiduvate lugude taustal on näha Gautier’ oskus ühendada ajaloolisi ja eksootilisi elemente fantaasiaga. Näiteks „Öö Kleopatraga“ kujutab kohtumist Egiptuse valitsejannaga, kus reaalsus ja unenäoline kogemus põimuvad. „Muumia jalg“ ja „Kuldkett“ mängivad muistsete esemete ja müstiliste jõududega, mis seavad peategelased ootamatute katsumuste ette. „Tuhande teine öö“ loob omakorda seoseid idamaise pärimuse ja Euroopa kirjandusliku traditsiooni vahel. Nende lugude kaudu peegeldub nii romantiline tundlikkus kui ka iroonia, mis muudab jutustused ajatuks ja mitmekihiliseks.

Théophile Gautier (1811–1872) oli prantsuse kirjanik, luuletaja, ajakirjanik ja kunstikriitik, keda peetakse romantismi, sümbolismi ja modernismi vaheliseks sillaks. Tema loomingut iseloomustab esteetiline täpsus ja põhimõte „kunst kunsti pärast“, mis väljendus nii tema proosas kui ka luules. Gautier’ mõjud ulatuvad üle mitme kirjandusliku voolu, inspireerides hilisemaid dekadentlikke ja sümbolistlikke autoreid. Lisaks kirjanduslikule tegevusele tegutses ta kunstikriitikuna, olles oma aja kultuurielu aktiivne osaline. Tema fantaasiaga põimitud lood, sealhulgas „Öö Kleopatraga“, on jäänud klassikasse kui näited romantilise proosa kestvast mõjust.