Ameerika tragöödia 2. osa

„Ameerika tragöödia” teine osa jätkab Theodore Dreiseri suurromaani, kus noor peategelane Clyde Griffiths liigub järjest sügavamale vastuolude ja moraalse allakäigu keerisesse. Esimene osa kirjeldas tema teekonda vaesest ja religioossest taustast pärineva noormehena suurlinna peibutuste ja võimaluste maailma. Teises osas keskendub tegevustik Clyde’i tööalasele tõusule, mis viib ta Ameerika väikekodanliku edu mudeli keskmesse – tehasesse, mida juhib tema rikas onu. Seal puutub ta kokku nii sotsiaalse staatuse ootustega kui ka keeruliste suhetega kahe noore naise vahel. Just need suhted saavadki sündmustiku keskseks käivitajaks.

Romaani see osa toob esile Clyde’i sisemise lõhestatuse: ühelt poolt püüab ta sobituda kõrgema klassi elustandarditega, teisalt on ta seotud lihtsast töölisklassist pärit Roberta Aldeniga, kelle rasedus seab ta järjest keerulisemasse olukorda. Samal ajal tõmbab teda luksusliku ja võluva Sondra Finchley maailm. Pinged kasvavad, kuni Clyde seisab valiku ees, mis pöörab kogu tema elu. Autor ei keskendu pelgalt sündmuste arengule, vaid lahkab põhjalikult tegelaste sisemisi motiive ja ühiskondlikku raamistikku, milles nad tegutsevad. See loob romaanile mitmekihilise ja sügavalt kriitilise fooni, kus Ameerika unistus põrkub vastu eetiliste otsuste traagikat.

Theodore Dreiser (1871–1945) oli Ameerika naturalistliku kirjanduse üks juhtfiguure, kelle looming keskendus sageli indiviidi ja ühiskonna vastuoludele. Tema realistlik ja sageli halastamatu käsitlus sotsiaalsetest tingimustest ja isiklikust valikuvabadusest tõi talle kuulsust ja samas ka kriitikat. „Ameerika tragöödia” (1925) on tema peateos, millel on olnud märkimisväärne mõju 20. sajandi kirjandusele. Teos põhineb tõestisündinud lool ja paljastab, kuidas ühiskondlikud ootused, klassipiirid ja ambitsioonid võivad inimese saatuslikult eksiteele juhtida. Dreiseri stiil on detailne, aeglane ja analüütiline, mis võimaldab lugejal süveneda nii tegelaste sisemaailma kui ka sotsiaalsesse keskkonda, milles nad ekslevad.