Ameerika tragöödia 2. osa

Theodore Dreiseri romaani „Ameerika tragöödia“ teine osa jätkab peategelase Clyde Griffithsi saatuse lahtirullumist, keskendudes tema sotsiaalsele tõusule, sisemistele pingetele ja lõpuks hävingule. Kui esimene osa kujutas tema vaesest perest päritolu ja unistust paremast elust, siis teine osa viib Clyde’i tööstuslinna ja kõrgema ühiskonnakihi lähedusse, kus ta satub vastuollu oma väärtushinnangute, soovide ja moraaliga. Tema suhe noore töölisneiuga, kelle ta hülgab rikkama ja sotsiaalselt sobivama tüdruku nimel, viib traagiliste sündmusteni, mis kulmineeruvad kuriteosüüdistuse ja kohtuprotsessiga.

Dreiser loob detailse ja realistliku pildi 20. sajandi alguse Ameerika ühiskonnast, kus ühiskondlik kihistumine, vaesuse pärand ja materiaalne edu seavad üksikisiku tugeva surve alla. Clyde’i allakäik ei ole vaid isikliku nõrkuse tulemus, vaid ka süsteemse ebaõigluse peegeldus – ühiskond soosib unistust tõusust, kuid ei paku selle saavutamiseks ausaid ja turvalisi teid. Teose teine osa toob esile moraalse ambivalentsuse, kohtusüsteemi karmuse ja meedia mõju üksikisiku saatusele. Clyde’i teekond muutub üha süngemaks ja paratamatumaks, kuni see jõuab vältimatu lõpuni, milles peitub nii isiklik kui ühiskondlik tragöödia.

Theodore Dreiser (1871–1945) oli Ameerika naturalismi juhtfiguur, kelle looming keskendus ühiskondlikule ebavõrdsusele ja indiviidi võitlustele suurte jõudude taustal. „Ameerika tragöödia“, ilmunud 1925. aastal, on tema tuntuim romaan ning selle kaheosalise teose mõjusus ulatub kirjanduslikust tasandist sügavalt ühiskonnakriitilisse. Eesti keeles ilmus romaan 1950. aastatel, mil selle sotsiaalne ja realistlik käsitlus sobitus ka kohaliku tõlkekirjanduse ideeliste rõhuasetustega. Teine osa süvendab romaani traagilist kaalu ja näitab Dreiseri meisterlikkust nii karakteriloomes kui ühiskondliku analüüsi täpsuses.