Abielutehnika 2. osa
Abielutehnika 2. osa
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Perona | 1992
- 178 lk | Pehmekaaneline | 145 x 195 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Theodor Hendrik van de Velde teose „Abielutehnika“ teine osa jätkab autori laialt tuntud uurimust abielulise kooselu füsioloogiliste ja psühholoogiliste aspektide kohta, keskendudes eelkõige intiimsuhete kehalisele ja tehnilisele küljele. Raamat on kirjutatud arsti ja seksuoloogi pilguga, pakkudes detailseid seletusi ja soovitusi, mis põhinevad tema kogemustel ning tollase aja teaduskirjandusel. Autor käsitleb sugulise läheduse anatoomilist ja füsioloogilist tausta, aga ka partnerite omavahelist suhtlust ja koostööd seksuaalses sfääris. Teos ei esita pelgalt tehnilisi juhiseid, vaid rõhutab teadlikkuse ja tähelepanu vajalikkust mõlema abikaasa heaolu nimel.
Van de Velde lähtekoht on abielu kui harmoonilise suhte ideaal, mille saavutamiseks tuleb mõista mitte üksnes keha, vaid ka tundeelu seaduspärasid. Teises osas on rõhk suunatud rohkem meeste ja naiste kehaliste reaktsioonide erinevustele, seksuaalsele vastuvõtlikkusele ja rahulduse dünaamikale. Tuuakse esile mitmesuguseid abielunõustamisega seotud teemasid, sealhulgas seksuaalse arengu häireid, arusaamatusi intiimelus ja kultuurilisi eelarvamusi, mis võivad abielu toimimist takistada. Autor püüab esitada need teemad võimalikult arusaadavas ja samas professionaalses vormis, säilitades tasakaalu teaduslikkuse ja praktilise nõuandlikkuse vahel.
Theodor Hendrik van de Velde (1873–1937) oli hollandi günekoloog ja üks 20. sajandi alguse mõjukamaid seksuoloogia populariseerijaid. Tema teosed, sealhulgas „Täiusliku abielu füsioloogia ja tehnika“, äratasid ilmumise ajal suurt tähelepanu ja said tõlgitud paljudesse keeltesse. Ta oli üks esimesi arste, kes käsitles seksuaalsust kui abielu keskset osa ning nägi selle uurimist ja õpetamist osana arsti kutsetööst. Kuigi osa tema käsitlustest on ajas paratamatult vananenud, on tema mõju seksuaalhariduse ja intiimsuhete mõtestamisele jäänud kestvaks. Eesti keeles ilmus teine osa kirjastuse Perona väljaandena 1990ndate alguses, ajal, mil seksuaalsuse käsitlemine oli siin alles vabanemas varasemast tabust.
