Krahv Petöfy

„Krahv Petöfy“ on Theodor Fontane romaan, mis erineb autori tavalisest loomingust sellega, et keskmesse on asetatud mitte naistegelane, vaid mees – krahv Adam. Tegelane on vana kooli aristokraat, kes on oma elu jooksul harjunud laitmatu käitumise ja väärika hoiakuga. Ta on aastaid veetnud aega teatrietendusi vaadates ja kunstigaleriisid külastades, ent sisimas piinab teda sügav üksildus. Seitsmekümneaastaselt otsustab krahv muuta oma elukäiku ja abiellub noore näitlejatari Franziskaga, lootes täita oma elutühjust.

Romaani keskne konflikt seisneb põlvkondade ja maailmavaadete erinevuses. Abielu, mis peaks pakkuma krahv Adamile seltsi ja uut eluhoogu, kujuneb katsumuseks nii talle endale kui ka noorele Franziskale. Fontane kujutab meistrlikult nende kahe tegelase vastandlikke ootusi ja tunnetemaailma, tuues esile inimese igatsuse läheduse ja armastuse järele ka vanemas eas. Samal ajal paljastub, kui keeruline võib olla leida tõelist ühisosa, kui abielu põhineb pigem lootustel ja ideaalidel kui tegelikul sobivusel.

Theodor Fontane oli 19. sajandi saksa realismi üks olulisemaid esindajaid, kelle loomingus on sageli fookuses ühiskondlike ja isiklike suhete peen kujutamine. Ta sündis 1819. aastal Brandenburgis ja alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletajana, ent saavutas tuntuse eelkõige romaanide kaudu. Fontane oskas detailse psühholoogilise läbinägelikkusega näidata inimeste tundeid, motiive ja nende koostoimet ühiskondlike normidega. „Krahv Petöfy“ lisab tema loomingusse erilise varjundi, kujutades vananeva mehe eksistentsiaalset igatsust ja katset muuta oma elu viimasel hetkel.