Janu

Teet Kallase romaan „Janu“ kujutab elu väljamõeldud linnas, mille linnaosa meenutab paljusid 20. sajandi teisel poolel tekkinud uusasumeid. Selline miljöö loob tuttava ja samas anonüümse tausta, kus argielu toimub kortermajade, tänavate ja institutsioonide raamides. Väliselt realistlikus keskkonnas hakkab aga ilmnema tingsituatsioon, mille kaudu autor teravdab tähelepanu tegelaste sisemisele maailmale. Sündmustik ei piirdu konkreetsete juhtumite kirjeldamisega, vaid toimib peegeldusena, mis toob esile uue põlvkonna linlaste mõttelaadi ja psühholoogilise eripära.

Romaani keskmes on küsimus inimese vajadusest ja igatsusest millegi suurema järele kui pelgalt väliselt korrastatud elu. „Janu“ viitab nii otseselt kui ka sümboolselt sisemisele rahulolematusele, mis ei lase tegelastel rahulduda ainult materiaalse või rutiinsega. Autor põimib realistliku kujutuse ja allegoorilised elemendid, andes võimaluse vaadelda inimeste otsinguid laiemas plaanis – januna mõtte, tähenduse ja emotsionaalse sideme järele. Nii saab linnamiljöö ise üheks tegelaseks, kes rõhutab anonüümsust ja ühtlasi suurendab inimeste igatsust soojuse ja läheduse järele.

Teet Kallas (sünd. 1943) on eesti kirjanik, kes on avaldanud romaane, novelle, näidendeid ja publitsistikat. Tema loomingus leidub nii ühiskonnakriitilisi kui ka psühholoogiliselt süvenenud teoseid, milles tihti uuritakse inimese sisemist maailma ja tema suhteid muutuvate oludega. Kallas on tegutsenud ka ajakirjanikuna ja olnud seotud kultuurielu korraldamisega, mis on andnud talle laia tunnetuse ühiskondlike protsesside kohta. „Janu“ kuulub tema 1980. aastate loomingusse, kus ta kasutas allegooriat ja tinglikke olukordi, et avada oma aja inimese vaimset ja moraalset olukorda. Tema panus eesti kirjandusse seisneb oskuses ühendada realistlik detailitruudus ja sümboolne üldistus.