Insener Paberiti juhtum

Teet Kallase kogumik „Insener Paberiti juhtum“ ilmus 1977. aastal Loomingu Raamatukogu sarjas ning koondab neli lühijuttu, mille tegevus on paigutatud vaimuhaiglasse. Selline miljöö annab autorile võimaluse uurida inimese sisemisi pingeid, ühiskondlikke norme ja nende lagunemist. Kogumiku tonaalsus on kohati groteskne ja absurdne, kuid samas ka tõsiseltvaatlev, luues mitmekihilise pildi piiripealsetest olukordadest ja inimpsüühika haprusest.

Raamatus sisalduvad lood on „Tagasi suurte kivide juurde“, „Õigus surra“, „Roimari õpilane“ ja nimijutt „Insener Paberiti juhtum“. Kõigis neis on vaimuhaigla keskkond omamoodi peegel, mille kaudu näidatakse tegelaste käitumise äärmusi ja ühiskonna varjupooli. Autor toob esile küsimused elu ja surma tähendusest, süüst ja vastutusest ning inimese võimest oma saatust juhtida või sellele alluda. Lood seovad omavahel realistlikke elemente ja absurdi, mistõttu mõjuvad need ühtaegu äratundmisväärselt ja võõristavalt.

Teet Kallas (sündinud 1943) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja dramaturg, kelle loomingut on sageli iseloomustatud satiirilise, absurdi ja groteski poole kalduva stiiliga. Tema sulest on ilmunud nii lühijutte, romaane kui ka näidendeid, milles ta on uurinud ühiskondlikke probleeme ja inimpsüühika eripärasid. Kallas on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas Juhan Smuuli ja Friedebert Tuglase preemiaid, ning teda on peetud üheks 1970.–1980. aastate eesti proosa omanäoliseks hääleks. „Insener Paberiti juhtum“ kuulub tema varasemasse loomingusse ning peegeldab hästi tema huvi inimese ja ühiskonna piirialade vastu.