Auraamat. CIA agentide salaelud ja salastatud surmajuhtumid

Ted Gupi teos „Auraamat. CIA agentide salaelud ja salastatud surmajuhtumid” uurib Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuri (CIA) tegevust läbi väga isikliku ja samas laiahaardelise vaate. Raamatu keskmes on CIA mälestusmärk Langley peakorteri seinal, kuhu on raiutud tärnid langenud agentide mälestuseks. Gup keskendub nende tärnide taga seisvatele lugudele – nimedeta töötajatele, kelle elu ja surma ümbritseb salastatus. Autor püüab avada, kes need inimesed olid, kuidas nad töötasid ning millistel asjaoludel nad hukkusid. Teos toob päevavalgele nii kangelaslikke kui ka traagilisi episoode luuretegevusest, mis jääb tavaliselt avalikkuse eest varjatuks.

Uurimistöö tugineb ulatuslikele arhiiviallikatele, intervjuudele endiste luureametnike, perekonnaliikmete ja valitsusametnikega, pakkudes üksikasjalist ja sageli vastuolulist pilti luuremaailmast. Gup käsitleb juhtumeid alates külma sõja aegsetest operatsioonidest kuni 1990. aastate lõpu rahvusvaheliste kriisikolleteni, näidates, kuidas CIA operatiivtöötajad sageli hukkusid mitte lahinguväljal, vaid poliitiliste mängude, infolekete või luhtunud missioonide tagajärjel. Autor tõstatab kriitilisi küsimusi: kas need surmad olid vältimatud? Kui palju väärtustatakse luureametnike elu salajase ja vahel läbimõtlematu tegevuse kontekstis? Ning miks on osa nendest juhtumitest endiselt salastatud, isegi kümneid aastaid hiljem?

Ted Gup on Ameerika ajakirjanik ja uuriva ajakirjanduse õppejõud, kelle tööd on ilmunud ajalehtedes *The Washington Post*, *Time* ja *The New York Times*. Tema kirjutised keskenduvad valitsuse läbipaistmatusele, salastatuse kultuurile ja kodanike õigusele teada. „Auraamat” on osa tema laiemast uurimistööst, mille fookuses on võimustruktuuride ja salateenistuste mõju ühiskonnale. Tulemuseks on põhjalik, faktidele tuginev ja inimlikult puudutav raamat, mis mõtestab vaikimise hinda institutsioonis, kus saladused on igapäevaelu osa ja inimelud sageli vahetatav ressurss.