Minu kindral

Tatjana Ustinova romaan „Minu kindral“ algab näiliselt süütu suvitusreisiga, kui Moskva professor Marina saabub Volga-äärsesse sanatooriumi puhkama. Naine igatseb väikest seiklust, olgu see siis mõni romantiline juhtum või koguni detektiivilugu. Kõik saabub aga korraga: juba esimesel päeval satub ta silmitsi salapärase surmaga, kui tiigist leitakse uppunu. Kuigi miilits kaldub juhtumit pidama õnnetuseks, on Marina kindel, et tegemist on mõrvaga. Tema tähelepanelikkus viib avastusteni, mis seavad ta ohtlikku ja ettearvamatusse olukorda.

Peagi leiab Marina liitlase Fjodor Tutškovis, keda ta esialgu peab lihtsameelseks kuurordipuhkajaks. Ent ootamatult selgub, et mehel on hoopis rohkem kogemusi ja teadmisi, kui naine oleks osanud arvata. Nende vahel kujuneb kummaline suhe, milles segunevad romantilised pinged ja detektiivitöö partnerlus. Kui sanatooriumis leiab aset veel üks surm, mis on seotud esialgse juhtumiga, muutub Marina olukord üha keerulisemaks. Ta on sunnitud üha enam toetuma Tutškovile, kes osutub professionaaliks, kel on oma minevik ja põhjused toimuvat uurida. Romaan kujutab nii klassikalist kriminaalmüsteeriumi kui ka peategelase sisemist heitlust, kus ratsionaalne teadlane peab kohanema ettearvamatu ja ohtliku maailmaga.

Tatjana Ustinova (sündinud 1968) on üks populaarsemaid kaasaegseid vene kriminaalromaanide autoreid. Tema teosed ühendavad põnevusloo, psühholoogilised tähelepanekud ja inimlike suhete kujutamise. Ustinova on kirjutanud mitukümmend romaani, millest paljud on ekraniseeritud telesarjadeks ja filmideks. Tema loomingus on sageli keskmes haritud ja tugevad naised, kes satuvad ootamatult ohtlikesse olukordadesse, kus intellektuaalsed oskused ja inimlik vaist peavad töötama käsikäes. „Minu kindral“ on iseloomulik näide Ustinova käekirjast, kus detektiiviliin põimub romantikaga, pakkudes lugejale nii pinget kui ka emotsionaalset sügavust.