Ajapeegel. Andrei Tarkovski filmid

„Ajapeegel. Andrei Tarkovski filmid“ on Tatjana Elmanovitši 1980. aastal kirjastuses Eesti Raamat ilmunud monograafia, mis käsitleb Nõukogude filmirežissööri Andrei Tarkovski loomingut. Teos annab ülevaate tema filmidest „Andrei Rubljov“, „Solaris“, „Peegel“ ja „Stalker“, avades nii nende sisulist kui ka vormilist ülesehitust. Autor uurib Tarkovski loomingut eelkõige ajakäsitluse, mälu ja mälestuste kujutamise ning visuaalse poeetika seisukohalt, seades filmid laiemasse kunstiajaloolisse ja filosoofilisse konteksti. Raamat on illustreeritud fotodega filmidest ning sisaldab ka kaadreid ja stseene selgitavaid analüütilisi kirjeldusi.

Sisu on jaotatud peatükkideks, millest igaüks keskendub ühele konkreetsele filmile, tuues välja selle temaatilised teljed, sümboolika ja režissööritöö isikupärased võtted. Elmanovitš seob Tarkovski visuaalse keele ja narratiivivõtted tema isiklike loominguliste põhimõtetega, näiteks arusaamaga filmist kui „ajaskulptuurist“. Käsitlus on tasakaalus: see põhineb põhjalikul analüüsil ja samas ligipääsetaval jutustamisel, mis sobib ka lugejale, kellel puudub sügavam filmiteoreetiline taust. Teos avab, kuidas Tarkovski loomingus kohtuvad poeetiline realism ja sügavalt isiklik vaade maailmale.

Tatjana Elmanovitš (1934–2006) oli eesti filmikriitik ja -teadlane, kes tegeles nii kodumaise kui ka välismaise filmitoodangu uurimisega. Ta on avaldanud mitmeid artikleid ja uurimusi filmikunsti teemadel, töötanud Eesti Telefilmis ning olnud tuntud põhjaliku ja analüütilise lähenemise poolest. „Ajapeegel“ on üks tema olulisemaid monograafiaid, mis jääb ka tänapäeval tähtsaks allikaks Tarkovski loomingust huvituvatele lugejatele ja filmiteadlastele.