Tartu Ülikooli ajalugu 1632-1982

„Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982“ on ulatuslik ja põhjalik uurimustöö, mis annab ülevaate Eesti vanima ja olulisema kõrgkooli, Tartu Ülikooli, ajaloost viie sajandi vältel. Teos valmis kollektiivse teadusliku tööna ning koondab endas rikkaliku materjali ülikooli arengust alates selle asutamisest Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt, läbi erinevate riigikordade ja ühiskondlike murrangute kuni 20. sajandi teise pooleni. Käsitletud on ülikooli struktuuri, teadustegevust, õpetamispraktikaid, õppejõude ja tudengielu, samuti asutuse rolli Eesti hariduses, kultuuris ja ühiskondlikus arengus.

Teos on jaotatud perioodideks vastavalt Tartu Ülikooli mitmetahulisele ajaloole: Rootsi aeg, Vene keisririigi periood, esimese iseseisvusaja ning nõukogude okupatsiooni aastad. Igas ajajärgus pööratakse tähelepanu nii sisemistele arengutele – teaduskondade loomisele, õppekavade muutumisele, teaduslike koolkondade kujunemisele – kui ka laiematele poliitilistele ja ideoloogilistele mõjuritele. Eriti mahukalt käsitletakse 20. sajandi keskpaika ja teist poolt, mil ülikooli areng oli tihedalt seotud nõukogude teaduspoliitikaga. Samas leiavad tähelepanu ka vastupanuvormid, rahvusliku identiteedi säilitamine ja eestikeelse kõrghariduse kestlikkus.

Raamat on koostatud Eesti ajaloolaste ja haridusuurijate kollektiivi poolt ning seda toimetas teadusliku täpsuse tagamiseks toimetuskolleegium, kuhu kuulusid oma valdkonna asjatundjad. Väljaandja, kirjastus Perioodika, andis teose välja ajal, mil nõukogude ideoloogiline raamistik oli veel valdav, ent see ei vähenda töö ajaloolist väärtust. „Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982“ on oluline allikas nii ajaloolastele, haridusteadlastele kui ka neile, kes tunnevad huvi Eesti akadeemilise kultuuri kujunemise ja kestmise vastu mitmesuguste ajalooliste pööriste keskel.