Tartu Ülikooli ajalugu 1632-1982 1. osa. 1632-1798

„Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982“ esimene osa katab ajavahemikku 1632–1798 ning käsitleb põhjalikult ülikooli asutamist, arengut ja tegevust selle varasemas perioodis. Teos algab Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt antud asutamiskäsuga ning vaatleb, kuidas Academia Gustaviana kujunes välja Tartus ja hiljem Pärnus, kajastades laiemalt ka tolleaegse Euroopa teadus- ja hariduselu mõjutusi. Eraldi käsitletakse õppekorraldust, teadustöö algusi, õppejõude, üliõpilasi ning ülikooli rolli baltisaksa kultuuri ja kohaliku haritlaskonna kujunemises. Raamat tugineb ulatuslikule arhiivimaterjalile ja varasemale historiograafiale, pakkudes nii faktitäpset kui kontekstirohket ülevaadet.

Teoses on tähelepanu pööratud nii institutsionaalsele arengule kui ka ülikooli igapäevaelule. Kirjeldatakse tolleaegseid teadusharusid, õppeainete arengut ja seoseid teiste Euroopa ülikoolidega. Oluline osa on pühendatud Rootsi ja hiljem Vene võimu mõjule, sealhulgas sellele, kuidas poliitilised muutused ja sõjad mõjutasid ülikooli tegevust, näiteks ajutine kolimine Pärnusse või õppetöö katkestused. Esile tõstetakse ülikooli rahvusvahelist iseloomu, kuna seal õpetasid ja õppisid inimesed mitmelt maalt, ning tuuakse välja selle tähtsus teadusliku mõtte levikus Liivimaal ja kaugemalgi. Raamat sisaldab ka dokumenteeritud isikuandmeid, statistikat ja visuaalseid lisasid, mis toetavad teksti mõistmist.

„Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982“ koostati kollektiivse tööna Eesti ajaloolaste ja haridusteadlaste osalusel, olles mõeldud nii teadlastele kui ka haritud üldsusele. Esimene osa, mis ilmus Tartu Ülikooli 350. aastapäeva tähistamise eel, on väärtuslik allikas Eesti haridus- ja kultuuriloo tundmaõppimisel. See annab ülevaate mitte ainult ühest haridusasutusest, vaid ka teaduse, kultuuri ja haritlaskonna arengust keerulistes ajaloolistes oludes. Teos sobib kasutamiseks nii teadusliku uurimistöö lähteallikana kui ka süvenemiseks Eesti akadeemilise kultuuri juurtesse.