Tartu ja ülikool

Koondteos „Tartu ja ülikool”, mille andis välja Eesti NSV Teaduste Akadeemia, käsitleb Tartu linna ja Tartu Ülikooli ajaloolist, teaduslikku ja kultuurilist põimumist. Raamat esitab ülevaate, kuidas ülikooli asutamine 1632. aastal mõjutas Tartu kujunemist vaimseks ja teaduslikuks keskuseks, ning jälgib selle mõju läbi erinevate ajalooetappide. Eraldi käsitletakse ülikooli rolli rahvahariduse, rahvusliku liikumise ja teaduste arengu edendajana, samuti selle tähendust nõukogude perioodil, kus rõhutatakse institutsiooni panust sotsialistlikku haridussüsteemi ja ühiskonda laiemalt.

Teoses vaadeldakse põhjalikult Tartu Ülikooli struktuuri, teaduskondi, uurimisasutusi ning nende teadustööd ja publikatsioone. Samuti on tähelepanu all ülikooli õppejõudude ja vilistlaste panus Eesti kultuuri, teaduse ja poliitika arengusse. Tartu linna ja ülikooli seostes pööratakse tähelepanu ka urbanistlikule ja sotsiaalsele dünaamikale – tudengikultuurile, teadlaskonna elule ning ülikooli mõjule linnaruumi arengus. Illustreerivate materjalidena on kasutatud fotosid, arhiivimaterjale ja statistilisi ülevaateid, mis toetavad raamistatud käsitlust.

Raamatu koostajateks olid Teaduste Akadeemia liikmed ja Tartu Ülikooli teadlased, kelle käsitlusviis lähtub ajastu teaduspõhisusest ja ideoloogilisest raamistikust. Kuigi toonased rõhuasetused kajastavad nõukogudeaegset arusaama teadus- ja haridusasutuse rollist, on teos tänaseni väärtuslik allikas Tartu ülikooliloo ja linna akadeemilise identiteedi kujunemise mõistmisel. „Tartu ja ülikool” on ühtlasi tunnistus sellest, kuidas teadusasutus ja linn on vastastikku kujundanud teineteise olemust mitme sajandi vältel.