Tartu Akadeemiline Meeskoor 1912-1972

Koguteos „Tartu Akadeemiline Meeskoor 1912–1972“ tähistab Tartu Akadeemilise Meeskoori kuuekümnendat aastapäeva ning pakub ülevaatliku ja faktirohke käsitluse koori ajaloost, traditsioonidest ja arengust läbi mitme keerulise ajajärgu. Väljaanne on koostatud dokumentaalsete allikate, meenutuste ja fotomaterjali põhjal ning kajastab ühtlasi laiemat pilti eesti meeskoorilaulu kujunemisest ja kestmisest. Esitatud on olulisemad dirigendid, repertuaarivalikud, tähtsamad kontserdid ja konkursid, aga ka koori siseelu ja liikmeskond eri aegadel.

Raamat algab koori asutamisaastaga 1912, kui Tartu Ülikooli juurde loodi uus meeskoor, mille eesmärgiks sai akadeemilise laulukultuuri edendamine. Varased aastad on tihedalt seotud rahvusliku ärkamisaja muusikaliste ideaalide ja toonaste heliloojate loominguga. Koori tegevus jätkus ka Vabadussõja järel ja sõdadevahelisel ajal, mil kujunes välja esinduslik repertuaar ning tugev ühendus eesti kultuuriinstitutsioonidega. Teose keskosa käsitleb sõjajärgset taastamist, tegevuse jätkumist Nõukogude Eestis ja kohandumist uue ideoloogilise raamistikuga, jäädes samas truuks muusikalisele kvaliteedile ja traditsioonidele. Eraldi peatükid on pühendatud dirigentide tööle, reisidele ja võistlustele, aga ka kooriliikmete osalusele ühiskondlikus elus.

Teose väljaandjaks on Tartu Riiklik Ülikool, mis oli koori kodu ning kultuurilise identiteedi kandja. Raamat on koostatud kollektiivse tööna, sisaldades eri autorite panuseid ning hulgaliselt dokumentaalmaterjali ja nimekirju. „Tartu Akadeemiline Meeskoor 1912–1972“ ei ole pelgalt muusika- või kooriajalugu, vaid laiem kultuurilooline ülevaade sellest, kuidas üks kollektiiv on suutnud jääda püsima ja areneda läbi sajandialguse idealismi, sõdade ja poliitiliste muutuste. See on tunnistus koorilaulu kestvusest kui osast rahvuslikust identiteedist ning akadeemilisest traditsioonist.