Kahe matuse vahel

„Kahe matuse vahel“ on Tarmu Kurmi kirjutatud lühijuttude kogumik, mille keskmes on vanemaealiste inimeste elu ja igapäevased tähelepanekud. Raamatu pealkiri on mitmetähenduslik – see osutab ühtaegu elu ja surma vahelisele ajale, aga ka elujulgusele, mis ei kao ka aastate lisandudes. Kogumikus kujutatakse inimesi, kes vaatamata hallidele juustele ja mälestustele leiavad veel põhjust naerda, kohtuda, tantsida või unistada. Kurm toob esile väikeste asjade ilu ning näitab, et elu jätkub seni, kuni inimene oskab imestada.

Tekstid raamatus on kirjutatud muhedas ja jutustavas laadis, milles põimuvad huumor ja elutarkus. Autor kirjeldab olukordi, mis on tuttavad igale lugejale – vestlused sõprade vahel, kohtumised kalmistul, perepidude kentsakad juhtumised ja pisikesed rõõmud, mida märkab vaid tähelepanelik silm. Kurm väldib liigset sentimentaalsust ning laseb tegelastel ise oma lugu jutustada. Tema tegelaste elu pole kerge, kuid selles leidub rahu ja väärikust, mis muudab lugemise helgeks ja inimlikuks.

Tarmu Kurm on eesti kirjanik, kelle loomingus põimuvad argine tähelepanelikkus ja soe huumor. Tema teosed keskenduvad inimestele, kelle elukogemus on pikk ja mitmekesine, kuid kes alles otsivad uusi tähendusi ja sidemeid. Kurm oskab tabada olukordi, mis on korraga naljakad ja mõtlemapanevad, ning kujundab neist lihtsaid, kuid sisukaid lugusid. „Kahe matuse vahel“ jätkab tema varasemate kirjutiste joont, pakkudes lugemiselamust, mis on samaaegselt kergelt irooniline ja elutark.