Minu Helsingi. Ärge tapke sõnumitoojat

Tarmo Virki „Minu Helsingi. Ärge tapke sõnumitoojat“ on osa „Minu“-sarjast, kuid astub oma toonilt ja sisult veidi kõrvale tavapärasest reisikirjalisest vaatenurgast. Tegemist on isikliku ja samas ajakirjanduslikult läbikaalutud ülevaatega elust Soome pealinnas – linnas, kus autor on elanud, töötanud ja kõrvalt jälginud nii ühiskondlikke protsesse kui ka argist eluolu. Virki kirjutab ausalt ja kohati teravalt Helsingi varjukülgedest: bürokraatiast, kinnisest ärikultuurist, välismaalaste suhtes reserveeritud suhtumisest, ent samas ei puudu tekstist ka tänulikkus ja kiindumus.

Raamatus ei esitata Helsingit kui unistuste elupaika, vaid kui linna, kus tuleb leida oma rütm. Virki jagab lugejaga kogemusi tööst meediamaailmas, isiklikest läbikukkumistest ja võitudest, aga ka vaatleja positsioonilt kogetud kultuurierinevustest. Ta on ajakirjanik, kes püüab mõista, miks asjad toimivad teatud viisil, kuid ei pelga ka kriitikat, kui näeb ebaõiglust või kitsarinnalisust. Päevakajalised viited ja ühiskonnakriitilised vahepalad seovad isikliku kogemuse laiemasse konteksti, tehes raamatust midagi enamat kui pelgalt ühe linna tutvustuse.

Tarmo Virki on Eesti päritolu ajakirjanik, kes on töötanud rahvusvahelistes meediaväljaannetes ning tegutsenud ka kirjastajana ja ettevõtjana. Tema kirjutamisstiili iseloomustab otsekohesus, hea vaist detailide tabamisel ning soov selgitada keerulist lihtsalt. „Minu Helsingi“ ei ole kummardus Soomele, vaid aus pilguheit naaberriigi pealinna, mis võib olla korraga külm ja soe, range ja vaba – just selline, nagu elu ise. Raamat sobib lugejale, kes otsib siirust ja kriitilist meelt, mitte turismibrošüüri stiilis kirjeldusi.