Seeme

Norra kirjaniku Tarjei Vesaase romaan „Seeme“ on poeetiline ja sisekaemuslik teos, mis käsitleb inimeste vaimset küpsemist ja sisemisi pingeid väikese, suletud kogukonna taustal. Romaani sündmustik hargneb ühes äärealal paiknevas külas, kuhu saabub ootamatu külaline. See tundmatu mees, kelle päritolu ja motiivid jäävad esialgu ebaselgeks, toob endaga kaasa tasakaalu nihke. Tema kohalolu mõjub katalüsaatorina, mis paljastab külaelanike allasurutud tunded, sisemised hirmud ja igatsused. Aeglaselt, kuid paratamatult hakkab kogukonna elu muutuma. Loo käigus kerkivad esile eksistentsiaalsed küsimused kuuluvusest, võõrandumisest ja sisemisest vabadusest.

„Seeme“ on kirjutatud Vesaasele omases tihedas ja kujundirohkes stiilis, kus lihtne keel ja napp dialoog kannavad sügavat emotsionaalset laengut. Autor loob atmosfääri, milles iga detail – kivi, lumi, vaikus – muutub tähenduskandjaks. Seeme kui kujund viitab nii muutusele kui potentsiaalile: inimese sisemisele kasvule, mille seemned võivad idaneda vaikuses või ärevuses. Kuigi väliselt toimub vähe, on sisemised arengud intensiivsed ning romaani rütm peegeldab looduse ja inimpsüühika vahelist sammu. Vesaas ei esita vastuseid, vaid loob ruumi mõtisklemiseks, lastes lugejal ise tajuda tegelaste habrast ja mõnikord vastuolulist sisemaailma.

Tarjei Vesaas (1897–1970) on üks olulisemaid 20. sajandi norra kirjanikke, tuntud oma sügavalt lüürilise proosa ja inimese sisemaailma peene kujutamise poolest. Tema looming on tugevalt mõjutatud Skandinaavia maastikust ja vaiksetest, sageli üksildastest tegelastest, kes otsivad kontakti nii iseenda kui teistega. „Seeme“ kuulub tema hilisemasse loomingusse ning väljendab autori küpset vaadet inimloomuse vastuoludele ja vaikivale lootusele. Eesti keeles on teose andnud välja kirjastus Eesti Raamat, mis on varemgi vahendanud Vesaase teoseid, tuues eesti lugejani selle põhjamaiselt vaikse, kuid emotsionaalselt sügava proosa suurmeistri hääle.