Tänapäeva tungalteri

„Tänapäeva tungalteri” on 1962. aastal ilmunud valimik, mis koondab huumori- ja satiirilugusid Nõukogude Eesti ajakirjandusest. Teos pakub läbilõiget toonasest pilkeluule ja humoristika paletist, esindades ajastule omast ühiskonnakriitikat, mis jäi tsensuuri raamidesse, kuid suutis siiski teravmeelselt osutada ühiskonna varjupooltele. Valimikus leiduvad tekstid pärinevad eri autoritelt ning on algselt ilmunud erinevates väljaannetes nagu *Pikker*, *Rahva Hääl* või *Sirp ja Vasar*. Neis käsitletakse linnastumisega seotud nähtusi, bürokraatiat, tarbijakultuuri vastuolusid ning ka igapäevaelu väikseid jaburusi.

Koondatuna ühtseks väljaandeks loovad need palad mitmekesise pildi nõukogudeaegsest avalikust diskursusest, kus satiiri kaudu püüti nii õpetada kui ka talutavamaks muuta ühiskondlikke kitsaskohti. Huumor ei ole selles kogumikus pelgalt meelelahutus, vaid toimib sageli varjatud kriitikana süsteemi pihta, kasutades selleks absurdi, irooniat ja koomilist liialdust. Mitmed tekstid osutavad ebamugavustele nagu planeerimisvead, mõttetud koosolekud, korratused kaubanduses või sotsialistliku töö heroiseerimise varjuküljed. Tegu ei ole ilukirjandusega kitsas mõttes, vaid dokumentaalse ja kunstilise piiri peal kõikuva žanriga, mis peegeldab nii kirjutamise aega kui ka kirjutamise võimalusi.

Valimiku koostas tõenäoliselt toimetuskollektiiv, mitte üks autor, mis oli omane toonastele antoloogiatele. Raamat kannab ajastuomast pealkirja „Tänapäeva tungalteri”, mis vihjab nii rahvalikule ütlemisele kui ka sotsiaalsele kriitilisusele. Väljaandjaks oli Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, mis andis toona välja hulgaliselt populaarteaduslikke, harivaid ja meelelahutuslikke kogumikke. Kogumik kõnetab tänapäeva lugejat eeskätt kultuuriloolise huvi kaudu, andes aimu sellest, kuidas huumor oli ühiskonnas lubatud ja suunatud kanal, mille kaudu avaldada rahulolematust või juhtida tähelepanu mõttetusele, jäädes samas ideoloogiliselt aktsepteeritavaks.