Tallinna sepis

„Tallinna sepis“ on raamat, mis tutvustab Tallinna ajaloolise sepistatud metallesemete traditsiooni ning selle kujunemist läbi sajandite. Teos käsitleb sepist kui kunstilise ja tarbelise väljendusviisi liitumiskohta, kus kohtuvad käsitöömeistri oskused, tehnilised võtted ja ajastu esteetilised ideaalid. Raamat keskendub peamiselt arhitektuurse sepisdekoori — väravate, treppide, aknarestide ja ukseraamistuste — arengule Tallinna linnakeskkonnas, andes ühtlasi ülevaate ka tööriistadest, relvadest ja muudest metallist tarbeesemetest. Sepist on käsitletud kui osa linnaruumi ajaloost, mis peegeldab selle elanikke, nende vajadusi ja väärtusi.

Rikkalikult illustreeritud teos vaatleb sepistust erinevatest ajalooetappidest, alates keskaegsest käsitööorganisatsioonide (tsunftide) ajast kuni 19. ja 20. sajandi dekoratiivse sepise taassünnini. Tähelepanu pööratakse nii kujundikeelele kui ka tehnilisele teostusele, tuues esile meistrite nimed ja töökojad, kui allikmaterjal seda võimaldab. Eraldi käsitletakse barokseid ja gooti stiilielemente, aga ka hilisemaid rahvusromantilisi ja funktsionalistlikke lahendusi. Paljud esitatud objektid on tuttavad Tallinna vanalinna külastajale — näiteks Niguliste kiriku väravad või Raekoja platsi ümbruses leiduvad sepised, mis on säilitanud oma algse vormi mitme sajandi jooksul.

„Tallinna sepis“ kuulub oma aja kontekstis Eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloo populariseerivate teoste hulka, mille eesmärk oli teadvustada kohalikku kultuuripärandit laiemale lugejaskonnale. Raamat on koostatud muinsuskaitselise ja ajaloolise täpsusega ning pakub huvi nii kunstiajaloo huvilistele kui ka praktikutele — restauraatoritele, arhitektidele ja sepameistritele. Sepise käsitlemine kui osa elukeskkonnast ja linnaidentiteedist annab teosele tänapäevani püsiva väärtuse, aidates mõista, kuidas ka väiksed metallidetailid on seotud linna ajaloo ja kultuurilise järjepidevusega.