Tallinna Linnamuuseumi aastaraamat 2005/2007

Tallinna Linnamuuseumi aastaraamat 2005/2007 koondab muuseumi teadurite uurimused linna ja kogude ajaloo eri tahkudest. Väljaanne avab teemasid, mis seovad linna elukorralduse, mäluasutuste kogud ja linna mitmekultuurilise mineviku. Kogumik on toimetatud Sulev Mäeväli poolt ning tekstid on varustatud ingliskeelsete kokkuvõtetega. Käsitlused liiguvad varasest uusaegsetest esemetest kuni 20. sajandi linnaruumi ja kogukondade lugudeni. Tekstidel on selge ülesehitus: autor sõnastab lähteküsimuse, määratleb allikad (arhiivid, museaalid, fotokogud), kirjeldab uurimismeetodit ja annab tulemused, mille kõrval paiknevad fotoreproduktsioonid ja viited konkreetsetele museaalidele. Nii toimib teos ühtaegu linna- ja muuseumiloo käsiraamatuna ning värskete uurimistulemuste vahendajana, mis lubab lugejal jälgida, kuidas muuseumitöö seob kogud, näitused ja uurimise üheks tervikuks.

Aastaraamat loetleb autorid ja artikliteemad, pakkudes läbilõiget muuseumi uurimissuundadest. Toomas Abiline kirjutab kahest pikemast käsitlusest: “Islam ja Tallinn – kontaktid minevikust tänaseni” ning “Tatarlased Tallinnas 1930. aastatel”, keskendudes linna islami institutsioonide ja tatari kogukonna kujunemisele ning allikakriitilistele detailidele. Mall Parmas analüüsib artiklis “Fotograaf Artur Puurand ja tema fotoalbumid Tallinna Linnamuuseumis” ühe 20. sajandi linnaloolise pildikogu väärtust ja struktuuri. Ando Pajus käsitleb loost “Keskaegse rüütli mõõgast” mõõgaleidude tüüpe ja dateeringuid ning seob materjali laiemate relvaloo küsimustega. Lea Sillart esitab uurimuse “Ehted Tallinna Raekoja arvekambrist”, kirjeldades esemete päritolu ja kasutuslugusid ning dokumenteerides mõõtmeid, märgiseid ja konserveerimisinfot. Rubriikide ülesehitus ja viitesüsteem toetavad artiklite paralleelset kasutamist nii uurija kui ka muuseumipedagoogika jaoks.

Kogumiku ülesehitus hoiab ühelt poolt kinni muuseumiväljaande rangest akadeemilisest vormist, teisalt teenib lugejat, kes otsib tervikpilti Tallinna linna mineviku kihtidest. Autorite valik peegeldab muuseumi profiili: linnakultuur, vähemusrahvuste ajalugu, esemete materjalikultuur, relvastus, fotopärand. Iga artikkel lähtub muuseumi kogudest, mida kasutatakse allikana, tõendusmaterjalina ja võrdlusbaasina. Aastaraamat sobib lugejale, kes soovib kasutada linnamuuseumi kogusid orienteerumiseks uurimistes või näitusekülastuse ettevalmistuseks, ning kirjandusloendiga varustatud tekstid annavad edasi teed teiste allikate juurde. Kokkuvõtlik struktuur ja sisukord võimaldavad avada teemaid valikuliselt, kuid kogu raamatu läbimine loob sidusa pildi linna- ja muuseumiloost.