Tallinn. Tutvustaja

Väljaanne „Tallinn. Tutvustaja“ on 1950. aastate keskpaigas ilmunud lühike, ent sisukas teejuht, mille eesmärk oli tutvustada Eesti pealinna nõukogudeaegsele siseturistile ning väliskülalisele. Tegemist on tüüpilise oma ajastu väljaandega, kus esikohal on ideoloogiliselt kujundatud pilt linnast kui sotsialistliku korra saavutuste kandjast, kuid teose väärtust suurendab selle dokumentaalne sisu: kirjeldatud on peamisi vaatamisväärsusi, linnaruumi ja eluolu vahetult pärast Teist maailmasõda ning suure ulatusega ülesehitustöid, mis kujundasid toonast Tallinna.

„Tutvustaja“ kirjeldab linna olulisemaid paiku – vanalinna, Toompead, Kadriorgu, tööstusrajoone ja uusi elamurajoone –, esitades fakte nende ajaloo, kasutuse ja arendamise kohta. Tähelepanu on pööratud muuseumidele, kultuuriasutustele, monumentidele ja uutele hoonetele, mida esitletakse kui sotsialistliku moderniseerimise saavutusi. Teksti saadavad sageli ka illustratsioonid või joonised, mis aitavad lugejal ruumilist kujutlust luua. Samas on säilinud ka viiteid linna varasemale kihistusele: hansalinnast pärandatud vanalinn, baltisaksa mõisad ja 19. sajandi tsiviilehitus leiavad oma koha kirjeldustes, ehkki nõukogude ideoloogia kaudu filtreerituna.

Kuigi teos on tugevalt ajastumärgiline ja kannab omaaegset propagandistlikku tooni, on see tänapäeval väärtuslik kultuurilooline dokument. See peegeldab, kuidas Tallinna identiteeti 1950. aastatel kujundati ja milliseid väärtusi rõhutati ametlikus diskursuses. „Tallinn. Tutvustaja“ sobib hästi uurimaks, kuidas nõukogude perioodi esimestel aastakümnetel püüti kombineerida ajaloolist kontinuteeti ideoloogilise narratiiviga, andes lugejale võimaluse mõista, milline oli pealinna kuvand poole sajandi taguses riiklikus raamjutustuses.