Jaapani kolmekrossiooper

„Jaapani kolmekrossiooper“ on Takeshi Kaiko publitsistlik romaan, mille aluseks on tõsielusündmused. Teose tegevus viib lugeja Osakasse vahetult pärast Teist maailmasõda, kus kujunes välja nn vargaküla – paigake, kuhu koondusid ühiskonna põhjakihi inimesed. Romaan kirjeldab nende inimeste igapäevaelu, milles segunevad ellujäämispüüdlused, seaduserikkumised ja pidev vastasseis korrakaitseorganitega. Kaiko toob esile, kuidas sõjajärgne vaesus ja kaos lõid pinnase äärealade kogukondade tekkeks, kus elu kulges omade seaduste järgi, väljakutsudes nii imetlust kui ka hirmu.

Romaani süžee avaneb läbi eriilmeliste juhtumite ja „operatsioonide“, mida külaelanikud ette võtavad. Autor ei kirjelda mitte ainult pisikuritegusid ja kaelamurdvaid ettevõtmisi, vaid ka inimeste omavahelisi suhteid, mis kujunevad karmide olude surve all. Kogu loo fooniks jääb pidev võitlus politseiga, mis muudab külaelu katkematuks vastandumise ja kompromisside otsimise protsessiks. „Jaapani kolmekrossiooper“ on samal ajal nii sotsiaalne kroonika kui ka pingeline jutustus, mis annab pildi sellest, kuidas marginaalsed kogukonnad eksisteerisid suure ühiskonna äärealadel. Teos näitab, kuidas ellujäämine sunnib inimesi leidma ebatavalisi lahendusi ja rajama oma paralleelmaailma.

Takeshi Kaiko (1930–1989) oli jaapani kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingut iseloomustab sotsiaalne tundlikkus ja kriitiline realism. Ta alustas oma karjääri ajakirjanikuna ning pöördus seejärel ilukirjanduse poole, kirjutades romaane, novelle ja esseid. Kaiko teosed käsitlevad sageli sõjajärgse Jaapani probleeme, keskendudes nii ühiskonna äärealadele kui ka poliitilistele ja kultuurilistele küsimustele. „Jaapani kolmekrossiooper“ tõi talle laialdase tuntuse, olles üks tema varasemaid ja olulisemaid romaane. Hilisemas loomingus tegeles ta ka looduse ja kalapüügi temaatikaga, kuid jäi kirjanduslukku eeskätt kui autor, kes avas julgelt oma aja sotsiaalsed varjuküljed.