Terasetorm Karjala kannasel

Taisto Huuskoneni sõjaromaan Terasetorm Karjala kannasel viib lugeja Jätkusõja päevadesse, Soome ja Nõukogude Liidu vastasseisu keskmesse. Pealkirjas nimetatud Karjala kannas on lahingutandri tuum, kus soomlaste üksused püüavad tagasi hoida Nõukogude hiigelarmeed. Raamat lähtub autorile endale osaks saanud mobilisatsioonist ja rindekogemusest, nii et rindepäevade kirjeldus tugineb otseselt läbielatule, mitte juhuslikule arhiivimaterjalile. Sündmused avanevad eeskätt lihtsõdurite vaatepunktist: liikumine positsioonilt positsioonile, ootamine, äkilised pealetungid ja taganemised, pidev valmisolek käsu või mürsu jaoks. Nii tekib pilt sõjast, kus strateegilised otsused jõuavad meesteni vihjete, käskude ja kuulujuttude kaudu, samal ajal kui iga päev otsustatakse väga konkreetsete sammude ja väikeste valikute tasandil.

Romaanis on keskne küsimus, kuidas inimene talub seda “terasetormi”, mis tabab nii maastikku kui psüühikat. Huuskonen ei kirjuta sõduritest kangelaseepose võtmes, vaid näitab väsimust, hirmu, trotsi ja harjumust kõrvuti, ilma et ükski tunne saaks lõpliku selgituse. Sõjategevuse kirjeldused on põimitud omavahelise kõnelemisega – rindekaaslaste naljad, väikesed konfliktid, teineteise turgutamine –, mis hoiavad koos olukorras, kus välisest kindlusest on vähe alles. Lugeja jaoks on see sõjaraamat eelkõige teejuht selles, mida tähendab vastupanu olukorras, kus jõuvahekorrad on ilmselt paigast ära ja kus poliitilised loosungid jõuavad rindele alles siis, kui igapäevane ellujäämine on juba niigi pingeline. Kannase lahingud moodustavad tausta, millel iga sõdur peab tasakaalustama kuulekust, enesesäilitamist ja tunnet, et tehtud otsustel on tagajärg ka pärast sõja lõppu.

Autori taust aitab teost mõtestada. Huuskonen on sündinud 1925. aastal Tamperes ja 22029 49. aastal, asus ta elama Nõukogude Liitu ning tema elukohaks sai Põhja-Karjala. Sama kogemus kahe süsteemi vahel liikumisest kandub ka loomingusse: rindel nähtut kujutab ta soome sõdurina, kuid raamatut kirjutab ja avaldab juba Nõukogude Liidus elav kirjanik. Hilisemates teostes, nagu mälestusraamat Laps’ Suomen ja Ennist jutustav Ennin tarina, pöördub ta otsesemalt tagasi oma elukäigu juurde, kuid Terasetorm Karjala kannasel jääb tema kirjandusloos oluliseks sõjaromaaniks, milles isiklik läbitud tee Karjalas on vormitud järjestikusteks lahingupäevadeks ja rindeelu terviklikuks kujutuseks.