Nõidade üleminek. Naise tee

„Nõidade üleminek. Naise tee” on Taisha Abelari teos, mis kuulub Carlos Castaneda loodud vaimse ja šamanistliku traditsiooni ringi. Raamat kujutab ühe naise sisemist teekonda, mille eesmärk on vabaneda ühiskonna ja isiklike hirmude seatud piirangutest. Abelar, kes kuulus Mehhiko nõidade ringi don Juan Matuse juhendamisel, kirjeldab oma treeninguid ja kogemusi, sidudes need naiseliku jõu ja muutumise teemadega. Teos ei ole pelgalt mälestus ega õpetus, vaid pigem sisemine rännak, mille kaudu lugeja saab osa sellest, kuidas teadlikkuse arendamine ja tajumise avardamine võib muuta elu põhiolemust.

Raamatu keskmes on üleminek ehk transformatsioon, mida autor mõistab kui sisemist vabanemist ja uue maailmapildi omaksvõttu. Abelar kirjeldab rituaale, harjutusi ja praktikaid, mille kaudu naised said osa don Juani õpetuste ringist. Eriline rõhk on just naiselikul kogemusel, mis eristab seda teost Castaneda kirjutistest. „Naise tee” viib lugeja sügavale vaimse praktika ja šamanistlike teadmiste maailma, avades, kuidas nõiduse mõiste ei tähenda pelgalt müstilisi toiminguid, vaid ka süstemaatilist teed iseenda ja ümbritseva mõistmiseks. Lugu puudutab vaikimist, vaimset distsipliini ja eneseületust, sidudes need universaalsete küsimustega vabaduse ja identiteedi kohta.

Taisha Abelar (sünninimi Maryann Simko) oli Mehhiko šamanistliku rühmituse liige ja Carlos Castaneda lähedane kaasteel. Ta on üks vähestest naistest, kelle teekond leidis kirjandusliku väljundi don Juani õpetuste raames. Tema kirjutised, eriti „Nõidade üleminek”, on tuntud kui haruldased tunnistused sellest, kuidas Castaneda koolkonna õpetused kohandati naiselikule kogemusele. Abelar esines avalikkuse ees harva, kuid tema raamat on jäänud oluliseks tekstiks neile, keda huvitavad vaimsed praktikad, alternatiivsed maailmavaated ja nõiduse roll inimese sisemises arengus.