Taimekaitse käsiraamat

„Taimekaitse käsiraamat” on 1973. aastal kirjastuse Valgus välja antud mahukas teatmeteos, mille eesmärk on anda ülevaade taimede kaitsmisest haiguste, kahjurite ja umbrohtude vastu. Tegemist on erialase käsiraamatuga, mis oli mõeldud eeskätt agronoomidele, aiandustöötajatele, põllumajanduse spetsialistidele ja ka vastava ala üliõpilastele. Raamatus käsitletakse süsteemselt nii taimekahjustajate bioloogiat ja levikut kui ka nende tõrjemeetodeid. Erilist tähelepanu pööratakse keemilise kaitse põhimõtetele, kasutatavate preparaatide toimeainetele ja kasutusviisidele, samuti ohutusnõuetele ning keskkonnamõjudele.

Käsiraamatu ülesehitus järgib põllukultuuride ja taimeliikide kaupa liigendatud loogikat: eraldi peatükid on pühendatud näiteks teraviljade, köögiviljade, puuviljade, marjakultuuride ja ilutaimede kaitsele. Iga kultuuri puhul tuuakse välja peamised ohutegurid – haigused, putukad ja umbrohud –, ning kirjeldatakse tõrjestrateegiaid koos soovitustega erinevate töövõtete ja ainete kasutamiseks. Lisaks keemilisele tõrjele antakse ülevaade ka agrotehnilistest ja bioloogilistest kaitseviisidest. Joonised, tabelid ja skeemid täiendavad teksti ja aitavad visuaalselt mõista keerukaid protsesse ning seoseid.

Kuigi teos ilmus nõukogude perioodil ning sisaldab oma ajale iseloomulikke käsitlusi ja terminoloogiat, säilitab see väärtust kui ajalooline allikas ning süstemaatiline ülevaade toonastest taimekaitse praktikatest. Käsiraamat valmis kollektiivse tööna, kuhu panustasid mitmed oma aja juhtivad agronoomia ja taimekaitse spetsialistid. „Taimekaitse käsiraamat” on olnud laialdaselt kasutusel õppevahendina ja praktilise nõustajana põllumajandustootmise valdkonnas, pakkudes teadmisi, mille najal toimis nõukogude perioodi Eesti põllumajandussüsteem.