Tähekipõn ja kuumuro

„Tähekipõn ja kuumuro“ koondab endasse 21 noore kirjutaja loomingut, kes on osalenud Võro Instituudi korraldatud võistlusel „Mino Võromaa parõmbaq luuq“. Tegemist on valikuga laste ja noorte kirjutatud võrokeelsetest juttudest, mis pakuvad haruldast võimalust tutvuda ühe Eesti piirkondliku keelepruugi elava ja loova kasutusega. Lugude temaatika on mitmekesine – leidub nii fantaasialugusid, realistlikke olustikukirjeldusi kui ka muinasjutulise ainestikuga katsetusi. Lood on enamasti lühikesed, vahetud ja ausad, peegeldades kirjutajate igapäevakogemusi, kujutlusvõimet ning suhestumist oma kodupaigaga.

Kogumik ei ole üksnes kirjanduslik väljund, vaid osaleb ka keele- ja kultuuripoliitikas, tugevdades võru keele positsiooni ning andes tunnustust selle kasutamisele loomes. Noorte tekstide kaudu avaneb keel loomulikus ja elulähedases vormis – kasutuses, mis ei ole toimetatud ega normeeritud täiskasvanute standardite järgi, vaid peegeldab kirjutajate vahetut keelekasutust. See teeb kogumikust ühtlasi väärtusliku keelematerjali, mille kaudu saab jälgida keele elujõulisust ning põlvkondadevahelist keele edasiandmist. Raamatus leiduvad teosed on varustatud autorite nimede ja vanustega, andes isiklikuma mõõtme ja rõhutades kirjutajate ehedust ning algupärasust.

Võro Instituut on aastate jooksul mänginud keskset rolli võru keele ja kultuuri uurimisel, säilitamisel ja populariseerimisel. „Tähekipõn ja kuumuro“ on üks näide nende tegevusest, mis ühendab hariduslikku ja kultuurilist eesmärki. Kogumik kõnetab eeskätt neid, keda huvitab piirkondlik kirjandus ja noorte loovus, kuid pakub samavõrd ka keeleuurijatele ja pedagoogidele olulist sisendit. See on raamat, mis rõhutab, et iga keel – ka väikseim ja ohustatuim – elab edasi siis, kui lapsed ja noored seda oma lugudes kasutavad.