Taga-Euroopa ja Vahemeremaad 13. osa

„Taga-Euroopa ja Vahemeremaad“ on 13. köide sarjast „Maailma maad ja rahvad. Tänapäeva maailm sõnas ja pildis“, mille andis välja kirjastus Loodus 1930. aastate alguses. Käesolev osa keskendub Lõuna- ja Kagu-Euroopa maadele ning Vahemerega piirnevatele regioonidele, käsitledes nende maade geograafiat, kultuurilugu, rahvastikku ja poliitilist olukorda 20. sajandi esimese kolmandiku vaatepunktist. Erinevalt teistest piirkondadest, mille puhul rõhutati eksootilisust või kaugust, käsitletakse siin pigem Euroopa äärealade kultuurilist ja ajaloolist mitmekesisust ning nende rolli kontinendi tsivilisatsiooni kujunemisel.

Raamat toob fookusesse sellised piirkonnad nagu Balkan, Apenniini poolsaar, Pürenee poolsaar ja osa Lähis-Idaga piirnevatest Vahemeremaadest. Riigiti jaotatud kirjeldused hõlmavad Kreekat, Jugoslaaviat, Albaaniat, Itaaliat, Hispaaniat ja Portugali, puudutades ka Põhja-Aafrika Vahemere-äärseid alasid, kus Euroopa mõju oli kolonialismi tõttu tugev. Teos käsitleb lisaks looduslikele oludele ka linnade arengut, põllumajandust, rahvastikukoosseisu ning kultuuriilminguid, sidudes ajaloolisi kihistusi kaasaegsete nähtustega. Tähelepanu pööratakse näiteks islami ja kristluse kooseksisteerimisele, Rooma riigi pärandile ning rahvusriikide kujunemisele ja sisepingetele.

„Taga-Euroopa ja Vahemeremaad“ on illustreeritud rohke visuaalse materjaliga – fotod, joonised, kaardid – mis toetavad tekstilist osa ning muudavad raamatu haaravamaks. Teos ei ole pelgalt geograafiline ülevaade, vaid ka kultuurilooline portree ajast, mil Euroopa oli tugevas sisemises ümberkujunemises. Sarja üldise suuna kohaselt on ka see köide kirjutatud arusaadavas, kuid informeeritud stiilis, mille eesmärk oli laiendada eestikeelse lugeja maailmapilti. Tänapäeva vaatepunktist on raamat väärtuslik allikas, mis peegeldab mitte ainult kajastatud piirkondade olukorda, vaid ka 1930. aastate Eesti teadmisi, ootusi ja maailmatunnetust.