Tadžiki muinasjutte

Kogumik „Tadžiki muinasjutte“ tutvustab Pamiiri ja Kesk-Aasia mägialadel kujunenud rahvapärimust, kus põimuvad muistne oraalkultuur, islamiusundist mõjutatud sümbolid ja igapäevane ellujäämiskunst. Valikusse kuuluvad nii imemuinasjutud, loomamuinasjutud kui ka lühemad anekdootlikud lood, mille keskmes on sageli kaval ja nutikas talupoeg, tark vaene, valelik kaupmees või ülekohtune emir. Läbivateks teemadeks on õiglus, tarkus, visadus ja saatus — jooned, mis aitavad tegelastel võita ebaõiglust ja raskusi keerulises maailmas. Oluline osa on kõnekeelsel värvingul ja elulähedastel kujunditel, mis toovad loojuhtide hääle otsekui otse kuulaja kõrvale.

Muinasjutud toovad esile tadžiki rahvakultuuri eripära: olustik on mägikülade ja karavaniteede maailm, tegelasteks sageli käsitöölised, karjused, kaupmehed ja sufistlikult mõtisklevad tarkmehed. Lood kannavad edasi kogukondlikke väärtusi, mille keskmes on austus vanemate, vaeste ja ausate inimeste vastu. Tüüpiline on see, et loo lõpuks paljastuvad ahnus, ülbus ja vale, samas kui sõnakus, nutikus ja kannatlikkus saavad tasutud. Paljud jutud on lühikesed ja löövad, sobides hästi ettelugemiseks või iseseisvaks kuulamiseks, teised kujutavad keerukamaid sündmusteahelaid ja mütoloogilisi motiive, mis viitavad sügavamatele kultuurikihtidele.

Kogumiku on tõlkinud ja koostanud eesti lugejale sobivasse vormi Eesti tõlkijad ja folkloristid, tuginedes vene- ja tadžikikeelsetele allikatele. „Tadžiki muinasjutte“ kuulub laiemasse muinasjuttude sarja, mille kaudu Eesti Raamat tutvustas erinevate rahvaste suulist pärimust 20. sajandi teisel poolel. Lisaks lugemisväärtusele on kogumikul ka kultuurilooline tähendus — see aitab mõista tadžikkultuuri maailmataju ja kujutlusvõimet, avades ukse maailma, kus lugude kaudu antakse edasi rahva kogemused, hoiakud ja unistused.