Taasvabanenud Eesti põhiseaduse eellugu

Teos „Taasvabanenud Eesti põhiseaduse eellugu” koondab dokumendid ja tööversioonid, mis näitavad, kuidas põhiseadusliku korra taastamise eeldused kujunesid ning milliste lahenduste vahel arutelu käis. Kogumiku andja on Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts ning kirjastaja Juura; toimetajana vastutas Heinrich Schneider. DIGARi kirjekaardid osutavad selgelt väljaande liigitusele kui õiguse ajaloo allikale ning seovad selle Eesti põhiseaduse kui institutsiooni kujunemise, eelnõude ja konstitutsiooniõiguse märksõnadega, mis suunavad lugejat allikapõhise käsitluse juurde. Nimetatud metaandmed kinnitavad ka institutsionaalset autorlust ja toimetaja rolli, andes raamatu positsioonile raamatukoguvõrgus üheselt mõistetava raamistuse.

Kogumik esitab muu hulgas 65 eelpõhiseaduslikku akti, s.o Eesti Vabariigi taastamisega seotud otsuseid ja deklaratsioone ajavahemikust 1988–1991, ning lisab valiku põhiseaduse eelnõusid. See võimaldab jälgida, milliste sammudega vormistus üleminek, millised sätted ja variandid arutlusse tulid ning kuidas need suhestusid hiljem kehtima hakanud tekstiga. Riigikogu Toimetiste ülevaade kirjeldab seda raamatut kui üht kahest põhiseaduse saamislugu dokumenteerivast kogumikust kõrvuti Põhiseaduse Assamblee materjale koondava väljaandega; rõhk on dokumentidel, mitte kommentaaridel, mis teeb kogumikust töövahendi nii uurijale kui õppijale. Kogumiku avaosas viitavad erialased käsitlused eessõnale, milles Schneider ja Rait Maruste annavad lugejale teejuhi materjali päritolu ja ülesehituse juurde, täpsustades dokumentide valiku põhimõtteid.

Raamatu toimetas jurist Heinrich Schneider, kellel oli keskne roll Eesti põhiseaduse temaatikas nii uurija kui praktikuna. Schneider osales Põhiseaduse Assamblee töös ja töötas nõunikuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis; tema akadeemiline ja institutsionaalne kogemus lõi eeldused materjalide süsteemseks koondamiseks. Väljaande institutsionaalne autor on Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts; toimetuskolleegiumis osalesid muu hulgas Rait Maruste ning teised riigiõiguse asjatundjad, mis peegeldab kogumiku koostamisel järgitud erialast tasakaalu ja allikakriitikat. Need andmed kinnitavad, et tegemist on toimetatud dokumendiväljaandega, mille eesmärk on teha kättesaadavaks põhiseadusliku korra taastamise alusmaterjal, mitte pakkuda hilisemaid kommentaare.