Seitse tarkuse sammast 2. osa

Seitse tarkuse sammast 2. osa jätkab T. E. Lawrence’i mälestusteraamatut, milles autor kirjeldab oma rolli araablaste juhina Esimese maailmasõja ajal. Jutustus liigub koos temaga üle Araabia kõrbe, beduiinilaagritest staabitelkidesse, sidudes üksikute retkede ja rünnakute kroonikad laiema ülestõusuga Osmanite võimu vastu. Lawrence tegutseb Briti ohvitserina, kes on samal ajal emiri usaldusisik, nõuandja ja sideohvitser, püüdes ühitada araabia hõimujuhtide huve Londoni strateegiliste plaanidega. Raamatus on olulisel kohal retked mööda raudteeliine, rünnakud ja sillutiste õhkimised, mis pidurdavad Türgi vägede liikumist, ning marsid Aqabast Damaskuse suunas. Ühelt poolt on see sõjaline kroonika, mis annab detailseid kirjeldusi marsruutidest, väekoondistest ja relvastusest, teisalt aga subjektiivne pilk, kus iga operatsioon on seotud autori sisemise kõhkluse ja vabaduseihaga.

Raamat ei keskendu ainult lahingutele, vaid analüüsib ka poliitilisi kokkuleppeid, petetud lubadusi ja koloniaalvõimude varjatud kokkuleppeid, mis ähvardavad tühistada araablaste lootuse oma riigi järele. Lawrence püüab mõista meeste, keda ta juhib, motiive, kirjeldab nende tavasid ja arusaamu au ning truuduse kohta, samal ajal tundes end järjest võõramana nii Briti armees kui ka omaenda rahva seas. Tekstis vahelduvad lahingustseenid vaiksete öödega laagris, kus arutatakse mässu mõtet ja selle võimalikke tagajärgi. Kujutatakse, kuidas sõda vormib inimesi, aga ka seda, kuidas inimene püüab keset vägivalda säilitada mingit isiklikku mõõtu õigluse ja vastutuse üle. Nii tekib raamatust segu sõjamälestustest, reisikirjast ja filosoofilisest arutelust, mis ei paku lihtsat kangelasmüüti, vaid näitab, kuidas üks juht tajub oma osa nii võidus kui reetmises.

Eesti väljaanne põhineb faksiimiletrükil ning toob lugejani teksti, mille autor kirjutas pärast sõda ja korduvalt ümber töötas, otsides adekvaatset viisi oma kogemuse edasiandmiseks. Teos sobib lugejale, keda huvitavad Esimese maailmasõja vähem käsitletud rindelõigud, Lähis Ida poliitiline ajalugu ja küsimus sellest, kuidas isiklikud tõekspidamised põrkuvad riikide huvidega. Kuna jutustaja on professionaalne ajaloolane ja samal ajal tegev ohvitser, põimib raamat analüüsi ja detailse sündmuste kirjelduse, jättes samas alles kahtluse, kas tema tegevus tõi araablastele tegelikult lubatud vabaduse. Taustaks mainitakse ka autori hilisemat otsust annetada teose tulud heategevuseks ning loobuda audasudest, mis rõhutab tema soovi jääda pigem tunnistajaks kui kuulsuse kandjaks.