Hulkur

Sverre Lasni raamat „Hulkur” on kolmest novellist koosnev kogumik, mille tegelased on eri rahvusest – eestlane, ukrainlane ja venelane. Need kolm lugu ühendab teema, mis puudutab inimese sisemist rändamist ja kuulumise otsimist maailmas, kus kindlad piirid ja väärtused on hakanud hägustuma. Iga novell toob lugejani ühe inimese loo, kelle elu on sattunud muutuste ja valikute ristteele. Lasn kujutab oma tegelasi realistlikult, vältides idealiseerimist, ja laseb neil kõneleda läbi argiste kogemuste, väikeste hetkede ja vaikuse. Raamatul on rahulik, ent mõtlik rütm, mis lubab lugejal tajuda, kuidas inimese teekond võib olla ühtaegu nii sisemine kui füüsiline.

„Hulkur” käsitleb rändamise motiivi mitte ainult geograafilises, vaid ka vaimses tähenduses. Tegelased liiguvad ühest kohast teise, otsides kohta, kus nad võiksid olla terved ja tõesed iseendaga. Autor näitab, kuidas sõda, ühiskondlikud nihked ja isiklikud kaotused muudavad inimese olemise hapraks, ent samas elujõuliseks. Lasn kirjutab nappide, kuid täpsete sõnadega, pannes rõhku meeleolule ja sisemisele pingele. Tema lood ei paku suletud lõppe, vaid kutsuvad mõtlema selle üle, mida tähendab jääda inimeseks ajas, mis surub peale kiirust ja võõrandumist. „Hulkur” on raamat, kus näiliselt lihtsad elulood muutuvad peegliks, mis näitab, kui habras ja tugev võib inimene korraga olla.

Sverre Lasn on eesti kirjanik, kelle loomingus on läbivaks jooneks inimese ja ühiskonna piiripealsus – olukorrad, kus tuleb kohaneda või lahkuda, et alles jääda. Tema tekstid on lakoonilised, kuid emotsionaalselt täpsed, ühendades elutunnetuse ja sotsiaalse vaatluse. „Hulkur” jätkab seda joont, keskendudes inimestele, kes liiguvad läbi elu ilma suure kärata, ent kannavad endas sügavat elutunnetust. Lasni kirjutamisviisis on tunda empaatiat ja tähelepanu detailidele, mis muudab tema teosed samastumisväärseks nii tänapäeva lugejale kui ka neile, kes otsivad kirjandusest vaikseid, ent tähendusrikkaid lugusid.