Pommitamise ajalugu

Sven Lindqvisti teos „Pommitamise ajalugu“ on uurimus, mis põimib esseistika, dokumentaalsuse ja isikliku peegelduslaadi, et käsitleda õhurünnakute kui sõjapidamisviisi eetilist, ajaloolist ja poliitilist tähendust. Teos algab ideega, et moodsat pommitamist ei saa mõista ilma selle sügavalt juurdunud koloniaalsete ja rassistlike eeldusteta. Lindqvist väidab, et Euroopa suurriigid katsetasid tsiviilelanikkonna sihiliku terroriseerimise ja hävitamise taktikaid juba enne maailmasõdu, peamiselt Aafrikas ja Aasias, pidades neid katsealadeks „ebatsiviliseeritud rahvaste“ peal. Seejärel laienesid need samad meetodid 20. sajandi suurtele sõdadele Euroopas endas.

Raamat liigub ajaliselt ja geograafiliselt eri punktide vahel, käsitledes näiteks Itaalia pommitamisi Etioopias, Briti tegevust Lähis-Idas ning lõpuks Teise maailmasõja massiivseid õhurünnakuid Saksamaa ja Jaapani linnade vastu. Lindqvist ei piirdu üksnes faktide esitamisega, vaid seob need laiemate moraalsete küsimustega: kes otsustab, mis on lubatud sõjas? Kuidas õigustatakse tsiviilisikute sihiteadlikku tapmist? Kriitilise teravusega toob ta esile lääne topeltmoraali ja selle, kuidas sõjalist jõudu kasutatakse sageli varjatud ideoloogiliste sihtide saavutamiseks. Samal ajal ei ole tegemist pelgalt süüdistava pamfletiga – autor otsib ka vastuseid ning reflekteerib enda rolli lääne kultuuri osana.

Sven Lindqvist (1932–2019) oli Rootsi kirjanik ja mõtleja, kes tuntud oma kompromissitu pilgu poolest Euroopa kolonialistlikule pärandile ja vägivallale, mida see endaga kaasa on toonud. Tema kirjutisi iseloomustab omapärane stiil, mis ühendab reisikirja, ajaloolise uurimuse ja isikliku meditatsiooni. „Pommitamise ajalugu“ on osa tema laiemast loomingulisest ja intellektuaalsest projektist, mille eesmärgiks oli paljastada vaikiv vägivald, mis on olnud lääne modernsuse aluseks. See raamat asetub samasse ritta tema varasemate mõjukate teostega, nagu „Hävitage kõik metslased“.