Pidu ilumüüri ääres

Islandlasest kirjaniku Svava Jakobsdóttiri novellikogu „Pidu ilumüüri ääres“ sisaldab valikut lühijutte, mis käsitlevad naise rolli ühiskonnas, võimu ja vägivalla seoseid ning keele kaudu avalduvat identiteeti. Jakobsdóttiri stiil on terav, kujundlik ja sageli sürreaalsuse piiril balansseeriv – jutud liiguvad argise ja groteskse, reaalse ja fantastilise piiril, pannes lugeja kõigutama oma tavapärast maailma- ja keelepilti. Keskseteks tegelasteks on enamasti naised, kelle elu ja kehad allutatakse nähtamatutele, kuid väga reaalselt toimivatele jõududele. Need jõud võivad ilmneda institutsioonide, ühiskondlike ootuste või isegi keele vormis, mis määrab, kuidas tohib tunda ja rääkida.

Kogumiku nimilugu „Pidu ilumüüri ääres“ käsitleb külmalt ja samas poeetiliselt, kuidas väline ilu, kontroll ja formaalsus hakkavad survestama inimese sisemaailma. Sarnaselt teistele Jakobsdóttiri tekstidele, sisaldab ka see lugu mitmetasandilist sümbolismi, milles ilu muutub maskiks, mis varjab süsteemset allasurumist. Samal ajal on autoril õnnestunud säilitada iroonia ja isegi teatud mängulisus, mis muudab tema novellid pingestatuks, ent mitte didaktiliseks. Lood ei lahenda probleeme, vaid avavad neid ootamatutest vaatenurkadest, kutsudes lugejat märkama nähtamatut.

Svava Jakobsdóttir (1930–2004) oli Islandi üks mõjukamaid feministi ja kirjanikke, kes tegutses lisaks kirjandusele ka poliitikas. Tema loomingule on iseloomulik ühiskonnakriitiline ja feministlik lähenemine, milles keelekasutus on osa võimustruktuuride analüüsist. Eesti keeles ilmunud kogumik tutvustab tema kirjutamislaadi, mis ei otsi meeldimist, vaid äratab – see on kirjandus, mis ei kõnele valjusti, ent mille järelkaja on pikk ja rahutu.