Maavärinalind

Susanna Jonesi romaan „Maavärinalind” on psühholoogiline põnevik, mille tegevus leiab aset kaasaegses Tokios ning mille keskmes on noor inglanna Lucy Fly, kes töötab Jaapanis tõlgina. Lugu algab maavärinaga – igapäevase ja tavalise sündmusega Tokios –, kuid järgnev päev osutub kõike muud kui tavaliseks. Lucy vahistatakse seoses noore naise mõrvaga, kelle ainsaks kindlaks kontaktiks viimasel elupäeval oli just tema. Sellest hetkest alates hargneb lahti lugu, kus tegelikkus ja mälu, süü ja süütus, vaikimine ja tunnistamine põimuvad pingelises ning mitmetähenduslikus narratiivis.

Romaan kulgeb suuresti ülekuulamise ja tagasivaadete kaudu, tuues päevavalgele Lucy isikliku ajaloo, tema põhjused Inglismaalt lahkumiseks ja kaugenemiseks perekonnast. Samal ajal kerkivad esile tema keerulised suhted nii kohalike kui teiste välismaalastega Tokios. Lucy jutustus on teadlikult katkendlik ja ebausaldusväärne, mis hoiab lugejat pidevas kahtluses – kas tegemist on ohvri, tunnistaja või süüdlasega? Tokiosse pagemine muutub sümboliks minevikust eemaldumisele, ent romaani edenedes ilmneb, et minevik ei lase end nii kergesti seljataha jätta. Jaapan ise, oma kultuurilise vaoshoituse ja pealispindselt vaikse rütmiga, toimib taustana, mis peegeldab peategelase sisemisi pingeid.

Susanna Jones on briti kirjanik, kelle looming keskendub identiteedi, kultuuridevaheliste suhete ja psühholoogilise pinge kujutamisele. „Maavärinalind” on tema debüütromaan, mille eest ta pälvis mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas Betty Trask Awardi ja Crime Writers’ Associationi auhinna parima esikteose eest. Tema kirjutamisstiili iseloomustab täpne keelekasutus, vaoshoitud emotsionaalsus ja järk-järguline infopaljastus, mis lubab lugejal ise järeldusi teha. Jones kasutab psühholoogilise põneviku vormi, et uurida tegelase enesetaju ja mälestuste ebakindlust – ning tulemuseks on mõtlemapanev ja pingeline teos, mis ulatub sügavamale kui üksnes kuriteo lahendamine.