Fantoom

Susan Kay romaan „Fantoom“ on laiahaardeline ja emotsionaalselt laetud ümberjutustus Gaston Leroux’ klassikalisest loost ooperifantoomist, keskendudes selle salapärase tegelase ehk Eriku eluloole algusest lõpuni. Teos algab Eriku sünnist, keda tema ema tema füüsilise moonutatuse tõttu kohe tagasi lükkab, ning järgneb talle läbi kogu elu, näidates, kuidas eraldatus, andekus ja hülgamine vormivad temast geeniuse ja samas traagilise kuju. Romaan toob esile mitte ainult Eriku tumedama poole, vaid ka tema tundlikkuse, haavatavuse ja igatsuse armastuse järele, mis teda lõpuks viib kokku lauljanna Christine Daaéga — lugu, mille järellainetusi tunneb lugeja hästi algupärandist või selle töötlustest.

Teos on jagatud peatükkideks, millest igaüks on kirjutatud eri tegelaste vaatepunktist: Erik ise, tema ema, üks õpetajatest, reisikaaslased, ooperimaja tegelased. Selline ülesehitus lubab autoril avada peategelase sisemaailma mitmest küljest, andes lugejale võimaluse mõista tema keerukat isiksust. Erikku ei esitata ainult hirmutava varjuna, vaid inimesena, kelle erakordsed võimed, üksildus ja väärkohtlemine on loonud inimese, kes pendeldab geniaalsuse ja hävingu piiril. Samas ei vähenda see teose psühholoogilist pinget ega tumeda romantika elemente, mis on ooperifantoomi looga lahutamatult seotud.

Susan Kay (sündinud 1952) on briti kirjanik, kes on kirjutanud vaid paar romaani, kuid „Fantoom“ on pälvinud erilise tunnustuse oma põhjaliku karakteriuuringu ja emotsionaalse jõu poolest. Ta kasutab ajaloolise ilukirjanduse võtteid, et anda oma tegelastele elu ja sügavust, mis ulatub kaugemale esialgsest müüdist. Selle romaani kaudu on Erikust saanud midagi enamat kui legend – temast on saanud traagiline kangelane, kelle elu, armastus ja valu jäävad lugejaga kauaks pärast viimaste lehekülgede sulgemist.