Lossikassi saladus

„Lossikassi saladus” on Susan Hastingsi romaan, mis põimib kaasaegse loo müstiliste visioonide ja ajalooliste kujunditega. Teose keskmes on Ria, naine, kellele avaneb järjest süvenev seoste võrgustik tema enda mineviku, iidsete uskumuste ja kohaliku mõisapärandiga. Lugu saab pöörde, kui ta satub nägema nägemusi pühast hiiekohast, kus toimub näiliselt rituaalne stseen – salapärane valgesse rüüsse riietatud kuju, trummilöögid, hirmunud hobune ja hukkamõistetud ohverdus. Seda kõike saadab süvenev aimdus, et sündmustel on otsene seos Ria praeguse elu ja teda ümbritsevate inimeste varjatud minevikuga.

Romaan kasutab gootilisele kirjandusele omast õhustikku – unenäolisi nägemusi, aimatavat ohtu, vanu hooneid, sümboleid ja ajaloolist salapära. Ria kogemused muutuvad üha intensiivsemaks, kui temasse tungivad pildid kellegi teis(t)e elust, kus korduvad motiivid ja müstilised vihjed seovad kokku kauge mineviku ja käesoleva aja. Lordi ilmumine nägemusse viitab sellele, et saladus pole pelgalt sümboolne või unenäoline, vaid seotud inimeste ja suhetega, mis pealtnäha ei näi olevat müstilised. Autor seob nõnda kokku psühholoogilise sisekaemuse, alateadvuse ja folkloorist mõjutatud elemendid, moodustades romaani, mis liugleb vaevumärgatavalt reaalsuse ja fantaasia piiril.

Susan Hastings on kirjanik, kelle loomingule on iseloomulik romantilise põneviku ja ajaloolise ainestiku ühendamine. Tema teostes leidub sageli tugevaid naispeategelasi, kes peavad silmitsi seisma nii sisemiste kui ka väliste konfliktidega. „Lossikassi saladus” kuulub autori loomingus nende teoste hulka, kus mõisalik miljöö, saladused minevikust ja seletamatud kogemused loovad pingestatud atmosfääri. Hastingsi käsitlusviis toetub emotsionaalsele kaasatusele ja peidetud tõdede aeglasele avamisele, mis muudab lugemise haaravaks ja mõtisklemapanevaks.