Surm peab ootama. Siberisse küüditatud eestisakslase …
Surm peab ootama. Siberisse küüditatud eestisakslase …
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused: Raamatusse on kirjutatud pühendus.
- Argo | 2023
- 509 lk | Kõvakaaneline | 165 x 240 mm
- ISBN: 9789916704219
- Keel: eestikeelne
Teos „Surm peab ootama. Siberisse küüditatud eestisakslase Georg Heitmanni päevik aastatest 1945–1947“ avab harva käsitletud vaatenurga ühele Eesti 20. sajandi traagilisimale perioodile. Päevik kajastab eestisakslase Georg Heitmanni isiklikku kogemust küüditatuna Nõukogude Liidu tagamaadel vahetult pärast Teist maailmasõda. Ehkki baltisakslased olid suuresti lahkunud Eestist juba 1939. aasta ümberasumise käigus, jäi osa neist, sealhulgas Heitmann, Eestisse edasi elama. 1945. aastal ta arreteeriti ning saadeti Siberisse, kus ta pidas süstemaatilist päevikut oma igapäevaelust, kannatustest ja sisemistest heitlustest.
Päeviku sissekanded annavad üksikasjaliku ülevaate laagrioludest, näljast, haigustest, alandustest ja lootusetusest, mis olid lahutamatud küüditamiste kogemusest. Samas on tekstis tajutav tugev sisemine tahe elus püsida ja oma väärikus säilitada. Heitmann ei piirdunud pelgalt sündmuste kirjeldamisega, vaid peegeldas ka moraalseid ja eksistentsiaalseid küsimusi, mida ellujäämine karmides tingimustes endaga kaasa tõi. Tema tähelepanekud annavad tunnistust terasest pilgust ning sügavast haritusest. Olgugi et tegu on erakirjutisega, omab see dokumendina suurt ajaloolist väärtust ning täiendab oluliselt teadmist Eestist pärit saksa rahvusest elanike saatuse kohta sõjajärgses Nõukogude süsteemis.
Georg Heitmann (1897–1968) oli Tallinnas sündinud eestisakslane, kelle elu lõpuosa möödus Saksamaal. Päeviku tekst avaldati esmakordselt trükis 2023. aastal kirjastuse Argo väljaandel, kaasaja lugejani tõi selle tema lapselaps Peter Heitmann. Väljaande on varustanud kommentaaride ja taustamaterjalidega ajaloolane Meelis Maripuu, kes aitab asetada päeviku laiemasse ajaloolisse konteksti. Teos on oluline täiendus küüditamislugude kogumikule, pakkudes eestisaksa kogukonna vaatepunkti, mida seni on käsitletud tagasihoidlikult.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
