Päevad käivad päripäeva

Sulev Olli Päevad käivad päripäeva on luulekogu, mille tekstid liiguvad igapäevaelu ja mälestuste vahealal, ühendades tähelepanekud ajakulgemise ja ruumitaju kaudu. Luuletused lähtuvad sageli lihtsatest olukordadest – jalutuskäigust, kohvijoomisest, ilmavaatluse hetkest –, kuid kannavad endas ajalisust, mis ei piirdu konkreetse päevaga, vaid viitab laiemale liikumisele ja seostele.

Kogus vahelduvad lüüriline kõne, dokumentaalne täpsus ja peaaegu märkamatud nihked, kus vaatepunkt või rõhuasetus muutub. Aeg liigub edasi, ent mitte sirgjooneliselt – kordused, meenutused ja katkestused loovad rütmi, mis vastab rohkem sisemisele kogemusele kui kalendrikorrale. Luuletuste keel on vaoshoitud, vältides liigseid kujundeid, ent lubades tähendustel tekkida seoste ja paigutuste kaudu.

Päevad käivad päripäeva ei kujuta ajalugu ega hetke kui fikseeritud punkti, vaid osana tsüklilisest liikumisest, kus korduvad motiivid ja vahelduvad vaated moodustavad isikliku, kuid jagatava kogemuse. Lugejat ei suunata kindla tõlgenduseni, vaid asetatakse samasse rütmi, milles aeg liigub, vahel märkamatult, vahel katkestavalt, kuid alati edasi.