Aastaringe ajatüvelt. Meenutusteheideid möödunud elust

Sulev Metsa mälestusteraamat „Aastaringe ajatüvelt. Meenutusteheideid möödunud elust“ on vahetu ja isiklik pilguheit autori eluteele, mis haarab nii argiseid kui ka tähenduslikke hetki läbi erinevate aegade. Tegemist ei ole kronoloogiliselt range eluloo, vaid pigem episoodilise, vabavormilise meenutustereaga, kus läbivaks jooneks on tundlik side looduse, keele ja ajaga. Autor põimib oma teksti looduskirjeldusi, lapsepõlvetundeid, kultuurilisi mälestusi ja elukogemuse peegeldusi, luues sellest mitmekihilise ajakihi, millelt elu ja maailm tagasi vaatavad. Iga peatükk on kui omaette mõtisklus, kus oluline ei ole mitte sündmuste järjekord, vaid tähendus, mis neile ajas omistub.

Mets käsitleb oma tekstides eesti elu eri kihte: maastiku ja rahvakultuuri kujundavat mõju, haridusteed, keelehoiakuid ja kultuurilist eneseteadvust. Lugeja leiab siit tähelepanekuid vanast taluelust, kirjanduslikke mõjutusi noorusajast, aga ka nõukogude aja igapäevaelu nüansse. Keel on kujundirohke ja voolav, sageli poeetiline, kuid mitte raskepärane – autoril on oskus hoida meeleolu ja anda edasi mõtteid nii, et need mõjuvad isiklikena, ent kõnetavad laiemalt. Mälestused ei ole suunatud niivõrd enesekesksele tagasivaatamisele, vaid maailma mõtestamisele läbi isikliku kogemuse ja kultuurilise tunnetuse.

Sulev Mets (1944–2021) oli keeleteadlane, emakeeleõpetaja ja keelehoidja, kelle elutöö jäi tihedalt seotuks eesti keele uurimise ja õpetamisega. Tema panus emakeeleharidusse ja rahvusliku enesetunnetuse edendamisse on märkimisväärne ning ka tema mälestusteraamat peegeldab seda eetilist ja kultuurilist vastutustunnet. „Aastaringe ajatüvelt“ ei ole pelgalt isiklik tagasivaade, vaid ka mõtlik üleskutse väärtustada sõna, aega ja juurt – seda, mis kujundab inimest ja rahvast. Raamat sobib lugejale, kes hindab eluloo ja esseistika piiril kulgevat süvenevat kirjapanekut, kus tähelepanelikkus elu ja keele vastu on alati esiplaanil.