Sugu ja haridus keeles ja meeles

Kogumik „Sugu ja haridus keeles ja meeles” koondab mitme autori käsitlusi sellest, kuidas soolisus peegeldub ja kujundab hariduspraktikaid, keelekasutust ning ühiskondlikku mõtlemist. Teoses käsitletakse nii õpetajate hoiakuid kui ka õppematerjalides sisalduvaid stereotüüpe, samuti keelelise väljenduse kaudu edasi antud ootusi poistele ja tüdrukutele. Analüüs hõlmab haridussüsteemi erinevaid tasandeid alusharidusest kõrghariduseni ning seob neid laiemate ühiskondlike normide ja kultuuriliste kujutelmadega, mis mõjutavad noorte enesemääratlust, rolliootusi ja valikuvõimalusi. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas keeleline raamistik võib soodustada või takistada võrdsuse kujunemist.

Artiklid tuginetakse empiirilistele uuringutele, sh intervjuudele, tekstianalüüsile ja statistilistele andmetele. Näiteks vaadeldakse, kuidas soopõhised ootused kanduvad edasi õpetajate kõnes ja õppetekstides ning millist rolli mängib keel selles, kuidas noored mõtestavad oma võimalusi ja võimekust. Autorid analüüsivad, kuidas soolisus struktureerib suhtlust klassiruumis, mõjutab ainevalikuid ja hariduslikke karjääriradu. Samuti käsitletakse keele ja mõtlemise seost feministliku keeleteaduse ja sotsiolingvistika vaatenurgast. Mitmed tekstid keskenduvad sellele, kuidas teadlik keelekasutus võib olla vahendiks haridusliku võrdsuse saavutamisel ning millist vastutust kannavad haridusasutused ja poliitikakujundajad.

Kogumiku andis välja Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus, organisatsioon, mis tegeleb naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega Eestis. Teos on suunatud nii õpetajatele, hariduspoliitika kujundajatele kui ka laiemale akadeemilisele kogukonnale. Käsitlused ulatuvad teoreetilistest mõtestustest praktiliste soovitusteni, pakkudes tuge neile, kes soovivad edendada kaasavat, sooteadlikku ja keeleliselt läbimõeldud haridusruumi. Raamat on osa laiemast diskussioonist, mis asetab keele, hariduse ja soo kokkupuutekohad ühiskondliku arutelu keskmesse ning toob välja keele rolli kui mitte ainult suhtlusvahendi, vaid ka kultuuriliste ja ideoloogiliste tähenduste kandja.